Leinakuulutus

Romaan „Leinakuulutus“ algab vaikse, kuid kõhedusttekitava hetkega: puhkusel olev keskkooliõpetaja loeb ajalehest teate oma kolleegi Manfred Justi surmast. Uudis mõjub rabavalt, sest midagi traagilist tundub varjuvat nappide ridade taga. Jutustaja, kes on Manfredi kunagine töökaaslane ja kaudselt seotud tema eluga, hakkab sündmusele tagasi vaatama, otsides märke ja hetki, mis oleksid võinud viidata paratamatule lõpule. Loo areng viib ta eneseanalüüsini, mis laieneb koolielu, suhete ja süsteemsete pingete kirjeldamiseks, muutudes nii isiklikuks kui ka sotsiaalseks vaatluseks.

Sündmustikku raamib minajutustaja sisemine dialoog ja meenutused, mis joonistavad välja nii Manfred Justi isiku kui ka tolleaegse ühiskonna hoiakud. Selgub, et Manfredi elu oli täis sisemisi vastuolusid, pingeid ja lahendamata probleeme, mille taustaks olid keerulised inimsuhted ning surve, mida põhjustasid nii töö kui ka ootused väljaspool kooliseinu. Romaani edenedes hakkab jutustaja mõistma, et Justi surm ei olnud üksnes isiklik tragöödia, vaid ka peegeldus ühiskonnast, mis ei osanud või ei tahtnud märgata nõrkuse märke ega pakkuda tuge. Lõppjäreldused jäävad avatuks, kuid küsimused selle kohta, kus lõpeb vastutus ja algab ükskõiksus, püsivad lugeja mõtetes.

Günter Görlich oli Saksa Demokraatlikus Vabariigis tegutsenud kirjanik, kes keskendus oma teostes tavainimeste argipäevale ning nende suhetele sotsialismi ideaali ja tegelikkuse vahel. Tema loomingut iseloomustab vaoshoitud, ent süvenev stiil ning eetiline tundlikkus. „Leinakuulutus“ kuulub tema introspektiivsemate romaanide hulka, kus ühiskondlike probleemide taustal uuritakse inimese üksindust ja sisemisi konflikte, jäädes samas realistliku jutustamisviisi ja mõõduka tonaalsuse juurde.