Ajendid ja kiviaiad

„Ajendid ja kiviaiad” on valikkogu, mis koondab Günter Eichi loomingut nelja aastakümne vältel, andes läbilõike tema kui Lääne-Saksamaa poeedi ja prosaisti eripärasest stiilist. Kogumik ilmus eesti keeles 1986. aastal kirjastuse Eesti Raamat väljaandel. Teos tutvustab lugejale valdavalt vabavärsilist mõtteluulet, mis käsitleb eksistentsiaalseid, kultuurilisi ja inimsuhteid puudutavaid teemasid. Eichi luule on tihti meditatiivne ja vaikne, avardudes lihtsatest kujunditest sügavate sisekaemusteni.

Kogus leidub ka poeetilist proosat, milles tõelus põimub fantaasiaga. Need tekstid ei järgi rangeid jutustamisreegleid, vaid liiguvad vabalt mõtte ja kujutluse piiril, kandes endas mõtisklusi elu hapruse, mälu, aja ja keele tähenduse üle. Eichile omane väljendusviis ei taotle suurt retoorikat, vaid pigem vaikset selgust ja tähenduste täpsust. Tema loomingus kohtuvad saksa traditsiooniline mõtteluule ja modernistlik fragmentaarsus, moodustades kordumatult karge poeetilise maailma.

Günter Eich (1907–1972) oli saksa luuletaja, proosakirjanik ja kuuldemängude autor, keda peetakse üheks olulisemaks sõjajärgse Lääne-Saksamaa kirjanduse esindajaks. Tema looming sai tuntuks eriti 1950. aastatel, mil ta ühendas oma tekstides selgelt sõnastatud eetilised seisukohad ja poeetilise täpsuse. Eich oli seotud ka kirjandusliku rühmitusega Gruppe 47, mis taotles Saksamaa kultuurilise enesereflektsiooni taastamist. „Ajendid ja kiviaiad” tutvustab eesti lugejale autori vaikset, kuid mõjuvõimast häält, mille põhitooniks on ausus, selgus ja elu sisemine mõõde.