Mõtlemise salapära
Mõtlemise salapära
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Mandala | 1998
- 259 lk | Kõvakaaneline | 148 x 205 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Raamat „Mõtlemise salapära” koondab Gunnar Aarma arutlused mõtlemise, käitumise ja elukorralduse seostest. Teos lähtub tähelepanekust, et inimene projitseerib rahulolematuse sageli välistele teguritele – valitsusele, ajastule, jõukusele –, kuigi muutus algab sisemisest korrast. Käsitlus näitab, kuidas harjumused ja hoiakud kujundavad kogemust: mida inimene peab oluliseks, millele ta tähelepanu annab, millise hinnaga ta soovitut taga ajab, millal loobumine on tarkus, mitte kaotus. Aarma seob mõtlemise ja vastutuse: tegude tagajärjed ei ole juhus, vaid tulenevad motiivist ja valikust; seetõttu pole mõtet soovida, mida ei saa omandada ilma seadusi rikkumata või enda piiri ületamata. Kogumik toob dialoogidesse ja lühitekstidesse ka teemasid, millega lugeja puutub kokku igapäevas: töö ja pere rollid, rahamure, kadedus, ärevus, tarvidus sobituda oludega, ilma et kaoks eneseväärikus. Raamat ei luba imelahendusi, vaid soovitab järjekindlat vaadet, mille järgi kaaluda iga sammu: kas motiiv on selge, kas tegu on kooskõlas jõuga, kas tulemus sõltub minust või välisest juhusest.
Kogumik sobib lugemiseks väikeste osadena: iga palaga saab eraldi tööd teha ning kanda mõtte üle ühte käitumisvalikusse. Tekstid kutsuvad märkima, kuidas hinnang tekib, millal võimendub süüdlase otsimine, kuidas pinge vaibub, kui kõrvaldada soov, mille hind on ülemäärane. Raamat juhatab tähelepanu praktika juurde: selge lubadus, mõõdukas tempo, kokkulepete pidamine, vajadusest loobumine, kui hind on sisemise rahu arvelt. Nõnda toimib teos tööriistana, mis aitab sõnastada isikliku „režiimi”: mis on minu kontrolli all, mis mitte; kuidas ma reageerin, kui välised olud ei muutu; mis on täna üks väike samm, millega suurendada selgust ja vähendada ebavajalikku vastupanu. Lugeja saab kasutada raamatu struktuuri enesekontrolli raamina – tähelepanu enne tegutsemist, motiiv enne tulemust, vastutus enne õigustust –, nii et elu argised otsused muutuvad järk-järgult läbipaistvamaks ning rahulolematus kaotab oma anonüümse kuju.
