17. juuni 1953. Saksa ülestõus

Guido Knoppi dokumentaalne teos „17. juuni 1953. Saksa ülestõus“ keskendub Ida-Saksamaal (Saksa Demokraatlikus Vabariigis) toimunud rahutustele, mis puhkesid pärast töö normide järsku tõstmist ja süvenevat rahulolematust kommunistliku režiimi vastu. Knopp avab sündmusi päev-päevalt ja isegi tund-tunnilt, tuues esile nende ulatuse, spontaansuse ning traagilise lõpu, kui Nõukogude tankid ja Saksa salapolitsei protestid veriselt maha surusid. 17. juuni ülestõus oli esimene suurem vastuhakk Nõukogude kontrolli all oleval territooriumil pärast Teist maailmasõda ning seda võib vaadelda kui ettekuulutust hilisemale rahutustelainele kogu idablokis.

Knopp ühendab oma uurimustöös arhiivimaterjalid, fotod, osavõtjate meenutused ja toonase meedia kajastused, et luua mitmetahuline pilt sündmustest. Erilist tähelepanu pööratakse tavainimeste rollile: töölised, tudengid ja isegi mõned parteiliikmed tulid tänavatele, nõudes mitte ainult paremaid töötingimusi, vaid ka poliitilisi reforme. Autor käsitleb ka Lääne-Saksamaa reaktsioone ja läänemaailma üldisemat seisukohta, mis jäi leigeks sekkumiskartuses. Raamat ei keskendu pelgalt faktidele, vaid toob esile, milline oli meeleolude areng, hirmu ja lootuse vaheldumine ning protestiliikumise emotsionaalne pingestatus kuni selle julma mahasurumiseni.

Guido Knopp (snd 1948) on tuntud saksa ajaloolane ja telesaatejuht, kes on spetsialiseerunud Saksamaa 20. sajandi ajaloo populariseerimisele. Tema teosed on kirjutatud ligipääsetavalt, ent põhinevad faktilisel täpsusel ja laial allikmaterjalil. „17. juuni 1953“ sobitub hästi tema varasemasse loomingusse, milles ta käsitleb Teise maailmasõja järgset Saksamaad, natsismipärandit ja külma sõja aastakümneid. See raamat on oluline allikas neile, kes soovivad mõista Ida-Saksamaa sisepingeid enne Berliini müüri rajamist ja laiemalt nõukogude kontrolli all olnud ühiskondade vastupanuvõimalusi. Knoppi käsitlus annab hääle neile, keda ametlik ajalugu pikalt vaikis.