Keeris

„Keeris” maalib meeldejääva pildi ukraina maarahva argipäevast Suure Isamaasõja eelõhtul ja esimesel sõja-aastal, tuues esile toonase aja ärevust, kuid ka huumorit ja inimlike väärtuste vastupanuvõimet. Autor käsitleb kujutatud perioodi omanäoliselt, paistes silma lopsaka rahvaliku naljasoone ja elust võetud, värvikate karakteritega. Nähtavale tulevad nii külarahva igapäevaelu kui ka sõja ähvardav vari, kuid sündmused on alati jutustatud soojalt ja inimestele keskendudes. Kirjaniku enneaegse surma tõttu jäi mitmeköiteline romaan lõpetamata, kuid kahest esimesestki raamatust õhkub selgelt loomingulist jõudu. Teos kujutab nii tavainimeste argiraskusi kui nende visadust ja sallivust, mis avaldub eriti sõjaolukorras. Teose lugeja saab piiluda ühe ajastu dramaatilistesse keerdkäikudesse ja ühtlasi tunda rõõmu autorile omasest elujaatusest. Nii on „Keeris” saanud oma kindla koha ukraina kirjanduspärandis, jäädvustades selle rahva traagikat ja huumorimeelt pöördelistel aastatel.