Vähem vendade seast

Grigori Baklanovi romaan „Vähem vendade seast“ käsitleb Teise maailmasõja järgset elu Nõukogude Liidus, keskendudes noorte meeste ja sõjast naasnud sõdurite saatusetele ühiskonnas, mis ei oska või ei soovi nendega toime tulla. Teose keskmes on inimesed, kes küll tulid rindelt tagasi elusana, ent kelle sisemised haavad ja moraalsed dilemmad ei võimalda neil kohaneda sõjajärgse argireaalsusega. Romaan uurib vastuolusid ideaalide ja tegelikkuse vahel, kus kunagine kangelaslikkus võib muutuda kahtlaseks või lausa tülikaks, kui see ei sobitu süsteemi ootustega.

Baklanov toob lugeja ette peategelase, kes on sõjast tulles täis lootust ja valmis uut elu ehitama, kuid kohtab vastuseisu, umbusku ja ideoloogilisi piiranguid. Teda ei võeta vastu kui kangelast, vaid teda nähakse pigem kui probleemi, kelle kogemused ei sobi ametliku narratiiviga. Romaanis kerkib esile küsimus üksikisiku väärtusest ja kohast ühiskonnas, mis on küll deklareerinud võidu, kuid pole valmis kandma selle moraalset ja inimlikku koormat. Teksti alatoon on vaoshoitult kriitiline ja inimlikult kaastundlik, valgustades neid, kes jäid sõja varju ja kelle jaoks rahuaeg ei toonudki vabanemist.

Grigori Baklanov (1923–2009) oli vene kirjanik ja toimetaja, kes sai tuntuks sõjateemaliste romaanide kaudu. Ta ise võttis osa Suurest Isamaasõjast ning tema loomingus peegeldub sügav isiklik kogemus ja soov rääkida asjadest ausalt. Baklanovi tekstid eristuvad oma lakoonilise, otsekohese keele ja psühholoogilise sügavuse poolest. Ta kuulus nende kirjanike hulka, kes 1960.–1980. aastatel püüdsid kirjanduses avada neid teemasid, mida ametlik propagandistlik diskursus välistas või moonutas. „Vähem vendade seast“ on üks tema olulisemaid teoseid, mis annab hääle neile, kelle panus jäi märkamata või keda ühiskond eelistaks unustada.