Georg Wilhelm Richmann 1711-1753

Grant Tsverava raamat „Georg Wilhelm Richmann 1711–1753“ ilmus eesti keeles 1988. aastal kirjastuse Valgus sarjas *Elulood*. Vene keelest tõlkis R. Männik, kaane kujundas H. Puzanov. Tegemist on populaarteadusliku biograafiaga, mis tutvustab Eestis sündinud füüsiku Georg Wilhelm Richmanni elu ja teadustööd. Väljaanne on lühike ja kompaktne, pakkudes lugejale ülevaadet teadlase kujunemisteest ning tema panusest füüsika arengusse 18. sajandil.

Teos kirjeldab Richmanni lapsepõlve ja haridusteed, õpinguid Saksamaal ning teadustööd Venemaa Teaduste Akadeemias Peterburis, kus ta oli üks esimesi füüsikalabori rajajaid. Eraldi käsitletakse tema uurimusi soojus- ja elektrinähtuste alal, sh elektromeetri konstrueerimist 1745. aastal. Raamatus on olulisel kohal ka tema traagiline surm 1753. aastal, kui välgu-uurimise katse käigus tabas teda välgunool. Autor põimib ajaloolist ja teaduslikku tausta, andes edasi nii ajastu teaduskeskkonna kui ka Richmanni isikliku pühendumuse teadusele.

Georg Wilhelm Richmann (1711–1753) oli Tallinnas sündinud baltisaksa päritolu füüsik, kes tegutses suurema osa oma elust Venemaal. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia täisliige ning tegi olulisi uurimusi atmosfäärielektri ja soojusnähtuste vallas. Richmann oli üks esimesi, kes püüdis süstemaatiliselt mõõta välgu elektrilaengut, ning tema tööd aitasid kaasa elektrinähtuste teaduslikule mõistmisele. Tema nimi on jäänud füüsika ajalukku kui ühe varase välgu-uurimise tragöödiaga seotud teadlase oma.