Hirmu ministeerium

Graham Greene’i romaan Hirmu ministeerium viib lugeja Teise maailmasõja aegses Londoni argipäevasse, kus pommirünnakud ja õhtune pimedus on harjumuspärane taust. Peategelane Arthur Rowe, oma minevikust räsitud üksik mees, satub juhuslikult heategevuslaadale, kus süütu koogiloos avab ukse spionaaži ja jälitamise maailma. Koogi sisse peidetud salajane materjal tõmbab ta võõrasse mängu, milles ta ei mõista reegleid ega osalejaid. Õhkkonda kujundab pidev kahtlus ja kontroll: igas helinas, igas kohtumises võib peituda ähvardus, nii et lugeja jälgib Rowe’i teekonda läbipõlenud linna, kus sõda varjutab nii eraelu kui õigusemõistmise.

Romaan on pealtnäha põnevuslugu vaenlase agentide ja salaplaani paljastamisest, kuid selle tuumaks on süü, mälu ja hirmu seosed. Rowe kannab endaga minevikust pärit koormat, mille tõttu on ta olnud vanglas ja vaimuhaiglas, ning tema ebakindlus omaenda mälestuste suhtes muudab iga olukorra kaheti mõistetavaks. Greene näitab, kuidas sõjaaegne riik toimib läbipaistmatu süsteemina, kus ametkonnad, politsei ja salateenistused ei esinda tingimata kindlust, vaid loovad pinnase manipulatsiooniks. Nii tähistab raamatu pealkiri mitte ainult natsliku hirmumehhanismi ähvardust, vaid ka laiemat seisundit, kus inimesed on sunnitud elama teadmises, et nende nõrkusi saab kasutada nende vastu. Lugeja jaoks püsib küsimus, kuivõrd on tegu luuremänguga ja kuivõrd inimese sisemise lahinguga, milles riik ja sõda on vaid üheks kihiks.

Graham Greene on 20. sajandi inglise kirjanduse üks tuntumaid autoreid, kelle looming jaguneb tema enda sõnul romaanideks ja meelelahutuslikemaks põnevuslugude sarjaks. Hirmu ministeerium kuulub sellesse viimasesse rühma, kuid ühendab žanrile omase tempo moraalsete ja psühholoogiliste küsimustega, mis korduvad ka tema teistes teostes. Eesti keeles on ilmunud mitmeid Greene’i raamatuid, mis avavad eri külgi tema loomingust alates poliitilisest spioonilugudest kuni usu ja kahtluse vastasseisuni. Nende taustal moodustab Hirmu ministeerium iseloomuliku näite sellest, kuidas autor kasutab põnevusromaani vormi, et uurida süüd, lunastust ja õhukest piiri juhuse ning valiku vahel.