Gepard

„Gepard“ on Giuseppe Tomasi di Lampedusa ajalooline romaan, mille tegevus toimub 19. sajandi keskpaiga Sitsiilias, mil Itaalia ühendamise tuuled pühivad vana korra minema. Loo keskmes on Salina prints Fabrizio, kes mõistab, et aristokraatia senine positsioon hakkab paratamatult lagunema. Tema õepoeg Tancredi liitub Garibaldi vabariiklaste armeega, näidates sellega, et uus aeg eelistab noorust ja jõudu vanale seisuslikule väärikusele. Prints vaatleb oma paleest muutuvat maailma, olles korraga nii väärikas vaatleja kui ka passiivne tunnistaja. Romaan näitab ühe ajastu vältimatut hääbumist ja uue esiletõusu.

Teos kujutab nii poliitilist kui ka isiklikku draamat. Sitsiilia aristokraatia kaob, ent selle asemele kerkib kodanlus, keda autor sümboolselt võrdleb hüäänidega. Gepardist saab ajastu metafoor – majesteetlik, ent väsinud loom, kelle väärikus ei kao ka kaotuse korral. Romaani tugevuseks on melanhoolne toon ja poeetiline keelekasutus, mis peegeldavad peategelase sisemist võitlust. Samas on loos ka terav sotsiaalne kommentaar, mis paljastab vana ja uue maailma vastuolud ning inimeste võimetuse või suutlikkuse muutustega kohaneda. „Gepard“ on ühtaegu armastuslugu, perekonnasaaga ja poliitiline allegooria.

Giuseppe Tomasi di Lampedusa (1896–1957) sündis Palermos Sitsiilia aadliperekonda ja kandis Lampedusa printsi tiitlit. Ta õppis Rooma ülikoolis õigusteadust, teenis I maailmasõjas ning viibis lühikest aega sõjavangis. Hiljem rändas ta palju ning pühendus kirjandusele, olles kogu elu kirglik lugeja ja arutleja. Oma abikaasa julgustusel alustas ta hilises eas kirjutamist ning valmis sai tema ainus romaan „Gepard“. Käsikiri lükati esialgu tagasi, kuid avaldati postuumselt 1958. aastal ning sellest sai kiiresti Itaalia kirjanduse klassika ja üks läbi aegade loetumaid romaane riigis. Lampedusa loominguline pärand on küll väike, ent „Gepard“ kinnitas talle koha maailmakirjanduse ajaloos.