Elu ja surma küsimus. Ökoloogia illustreeritud ajalugu

Giordano Repossi teos „Elu ja surma küsimus. Ökoloogia illustreeritud ajalugu“ käsitleb looduse ja inimtegevuse vahelist keerukat suhet, pakkudes sissevaadet ökoloogia arenguloosse ning selle teadusharu kujunemisse eri ajastutel. Raamat on üles ehitatud kui kronoloogiline ülevaade, milles autor seob omavahel teaduslikke fakte, keskkonnakaitselisi murekohti ja filosoofilisi arutlusi inimese rollist ökosüsteemides. Illustreeritud kujul esitatud teave aitab lugejal jälgida ökoloogilise mõtte arengut alates Vana-Kreeka filosoofidest kuni 20. sajandi keskpaiga kriitiliste pöördehetkedeni. Raamat püüab näidata, kuidas teaduslik arusaam loodusest on muutunud ning milliseid tagajärgi on kaasa toonud inimkonna tehnoloogiline progress.

Repossi lähenemine on hariv ja hoiatuslik üheaegselt. Ta ei piirdu üksnes bioloogiliste süsteemide kirjeldusega, vaid toob esile ka nende haavatavuse majanduse, poliitika ja kultuuri surve all. Eri peatükkides vaadeldakse nii põllumajanduse arengut, tööstusrevolutsiooni mõju kui ka suurte linnade teket ning nende ökoloogilist jalajälge. Suurt rõhku pannakse inimkonna suutmatusele ette näha oma tegevuse tagajärgi ning ökoloogilise tasakaalu rikkumise pöördumatusele. Illustreerivad joonised, graafikud ja skeemid aitavad mõista keerulisi protsesse, nagu aineringed, energia liikumine või liikidevahelised seosed looduses. Raamatust kujuneb lugejale mitte ainult teaduslik ülevaade, vaid ka eetiline mõtisklus elu ja surma, looduse ja kultuuri, vastutuse ja tagajärgede üle.

Giordano Repossi on Itaalia päritolu autor ja õpetlane, kelle huvid ulatuvad keskkonnateadustest kultuurifilosoofiani. Tema käsitlused põhinevad interdistsiplinaarsel lähenemisel, kus loodusteadused, ajalugu ja ühiskonnakriitika põimuvad ühtseks aruteluks inimese ja planeedi suhete üle. „Elu ja surma küsimus“ kuulub tema enim tuntud tööde hulka ning seda on peetud väärtuslikuks panuseks ökoloogilise teadlikkuse levitamisse laiemas avalikkuses. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuses Valgus, aidates mõtestada globaalseid keskkonnakriise ka kohaliku lugeja jaoks ajal, mil ökoloogia polnud veel igapäevane aruteluteema.