Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte

Kogumik „Täna öösel magan mina seina pool ja teisi jutte” koondab valiku tekste samanimelisest esseeraamatust, millele pani mõõdu Euroopa Liidu kirjanduspreemia. Teos ühendab jutustuse ja essee: minatasandilt algavad pildid liiguvad üldistuseni ning naasevad taas olukorda, kus väike detail seab paika tooni. Lood lähtuvad kohatud inimestest ja paikadest; nende vahele põimuvad teiste tekstide lõiked, mis ei toimi kaunistusena, vaid annavad jutule suuna ja vaatepunkti. Mõni episood käivitub argisest stseenist, teine meenutusest või fotost, kolmas juhuslikust lausest, mis rebib välja harjumuspärasest. Nii sünnib raamat, mille selgrooks on mälutöö: kuidas pilt kinnitub, kuidas ta nihkub, kuidas ta asendab seletuse. Eestikeelse valiku rütmi toetab järelsõna, mis avab žanripiiri ja nihutab tähelepanu sellele, kuidas tekst räägib ise oma kujunemisest.

Kogu loeb elu märkide keeles. Igas loos liigub tähelepanu väikesele nihkele — näoilmele, pausile, eseme asendile — ning sellest nihkest hargneb arutlus, mis ei taotle lõplikku tõde. Autori hääl proovib ning jätab proovimise nähtavaks: tsitaadid tulevad ja lahkuvad, väited vahetuvad, katkendist saab tee. Lugeja ülesanne ei ole kinnitada moraali, vaid jälgida, kuidas tähendus tekib kokkupanekus. Sellest tuleneb ka raamatu tervik: mitte ühtne manifest, vaid pidev nihutamine, kus isiklik ja avalik, siin ja seal, kirjandus ja elu vahetavad kohti. Valik ei ole pelk kokkuvõte; ta on prooviväli, kus kordus kinnitab mustri ja kõrvalepööre näitab, kui kaugel on järgmine tähendus.

Giedra Radvilavičiūtė (snd 1960) on leedu kirjanik, kes viljeleb jutustuse ja essee hübriidi. Tema tekstid kasutavad autobiograafiliselt mõjuvaid detaile, ent hoiavad fookuse sellel, kuidas lugu end ise seob: tsitaat, meenutus ja tähelepanek teevad koos töö. Autori jaoks on kirjutamine vaatamise viis, mitte tulemuse nimekiri; seetõttu on tema proosas oluline paus, katkestus ja tagasitulek. Preemiaga esile tõstetud raamat kinnitas selle meetodi elujõudu: väike liigutus käivitab arutluse, mis ei ürita maailma kinni püüda, vaid näitab, kuidas maailm jääb tekstis liikuma.