Nähtamatu inimene. Jumala orjad

Ungari kirjaniku Géza Gárdonyi kogumik „Nähtamatu inimene. Jumala orjad” sisaldab kahte ajaloolist romaani, milles mõlemas peegeldub autori huvi Ungari ajaloo ja kultuurilise identiteedi vastu. Teos „Nähtamatu inimene” viib lugeja 5. sajandi pöördelistesse sündmustesse, Attila hunnide kuningriiki. Romaani jutustaja on rooma päritolu noor ori, kelle saatus põimub hunnide maailmaga. Tema silmade läbi avaneb lugejale pilt tolleaegsest eluolust, võimuvahekordadest ja ränkrasketest valikutest. Romaan ei keskendu üksnes sündmustele, vaid ka inimliku väärikuse, truuduse ja vabaduse teemadele.

Kogumiku teine romaan „Jumala orjad” kujutab elu ühes keskaegses ungari kloostris. Loo fookuses on kloostrikogukonna sisemised pinged, askeetlik eluviis ning indiviidi ja institutsiooni vaheline pinge. Gárdonyi toob esile inimeste usulised ja maised püüdlused, vaadeldes, kuidas üksikisiku usk ja eetika suhestuvad reeglitele allutatud kloostrimaailmaga. Samas annab teos ka ülevaate keskaegse kirikliku elu igapäevast ning peegeldab ajastu üldist maailmakäsitust. Mõlemad romaanid täiendavad teineteist, pakkudes kahest eri ajastust ja kontekstist lähtuvat pilti inimese ja võimu vahekorra muutumisest ajaloos.

Géza Gárdonyi oli üks silmapaistvamaid 20. sajandi alguse ungari kirjanikke, tuntud eeskätt oma ajalooliste romaanide poolest. Ta käsitles tihti rahvuslikku minevikku, sidudes selle poeetilise stiili ja realistlike detailidega. Tema teostes kohtuvad põhjalik ajalootunnetus ja kirjanduslik kujutlusvõime. Gárdonyi loomingul on oluline koht ungari identiteedi kujundamisel, olles samas ka universaalselt loetav oma eetiliste küsimuste ja sügava inimkäsitluse tõttu. „Nähtamatu inimene” kuulub tema tuntumate teoste hulka ja on mitmes keeles tõlgitud ning korduvalt avaldatud.