Õekesed

Gert Helbemäe romaan Õekesed kujutab perekonnalugu, milles põimuvad ajaliselt ja sisuliselt erinevad elukäigud. Loo keskmes on kaks õde, kelle elud arenevad eraldi, kuid kelle sidemed, valikud ja mälestused moodustavad teose sisemise telje. Tegevus toimub peamiselt 20. sajandi esimesel poolel, hõlmates nii kodumaist keskkonda kui paguluse kogemust. Romaan liigub vahelduvalt mineviku ja oleviku vahel, tuues esile elu katkestused, igatsuse ning kuuluvuse otsingu.

Tegelaste sisemaailm on üles ehitatud vaiksete konfliktide, möödarääkimiste ja valikute kaudu, mille mõju ulatub kaugemale isiklikust plaanist. Kujutatud keskkonnad ei domineeri, vaid toetavad nende hoiakute ja muutuste avamist, mis kujunevad aja, ruumi ja mälu koosmõjus. Õekesed ei paku sündmustevaeset seisundit, vaid nihkeid, mis ilmnevad suhtumistes ja suhetes. Romaan ei otsi kokkuvõtteid, vaid jälgib, kuidas elu vormub osadest, mida ei saa täielikult ühendada, kuid mis siiski määravad inimese sisemise liikumise ja ajatajude.