Kägu odraokkaga

"Parajasti käis jälle tants. Hoogu ja tuju oli enam kui minu sisenedes ja vastavalt sellele ka tantsijate vahelt läbitrügimine raskem. Peagu pidin kokku põrkama ühe elupõlise, pisut kühmus kelneriga, kes kusagilt laualt oli koristanud tühje pudeleid ja klaase, ning kandmikku kõrgel pea kohal hoides rajas endale teed vastassuunast. Taganesin tema eest ja mind suruti nurka, kust uks viis siseruumidesse, kuhu pääseda oligi tema sooviks. Tegin talle ukse lahti ja talle järele vaadates nägin ma palitus lauljat tulevat piki koridori. Mu pilk jäi temal peatuma. Keset käiku kohtas ta keIneriga. Nägin teda haaravat selle kandmikult likööriklaasi, milles nähtavasti mõni tilk põhjas oli, ja klaasi tühjendavat."
Romaan haarab esimesest leheküljest alates oma elava jutustamisviisi, meeleolu ehtsuse ja kaasakiskuva sündmustikuga. Tegevus toimub Vabariigi-aegses Tallinnas, keereldes ümber Valmar Sumeri ebaõnnestumisele määratud karjääri, kuid andes sealjuures ka terve rea väga eripalgeliste ning huvitavate, oma olemasolule mõtet otsivate inimeste saatusi. Autor manab esile mitte ainult meie tunase pealinna ja selle inimesed, vaid puudutab mõtlema panevalt ka üldinimlikke põletavaid probleeme.