Neli hobust lähevad ära

Gerhard Baumerti jutukogu „Neli hobust lähevad ära” koondab endas realistlikke ja süvitsi minevaid lühivorme, mis käsitlevad sõjajärgse Saksamaa ühiskondlikke ja isiklikke vastuolusid. Need lood toovad esile väikeste inimeste elu keerukuse, keskendudes moraalsetele valikutele, süütundele ja lootusele olukordades, kus ajalugu on jätnud sügavad jäljed. Autor asetab oma tegelased sageli eksistentsiaalse pinge alla, kus nad on sunnitud silmitsi seisma oma minevikuga või tegema raskeid otsuseid tuleviku suhtes. Kõik see toimub väljapeetud, nappi keelt kasutavas jutustamisviisis, mis loob atmosfääri, kus iga detail loeb.

Kogu pealkirjajutustus, „Neli hobust lähevad ära”, on sümboolne ja laetud motiiv, mille kaudu uuritakse üksinduse ja lahkumise temaatikat, aga ka seda, mis jääb alles, kui midagi kaob. Mitmed lood raamatus on rajatud lihtsale situatsioonile, mille kaudu kerkivad esile mitmetähenduslikud sisemised konfliktid. Baumerti stiilile on omane konkreetne, lakooniline väljendus, mille kaudu avanevad tegelaste varjatud tunded ja mõtted. Ühtlasi jääb õhku küsimus moraalsest vastutusest – ei pakuta lõplikke vastuseid, vaid pigem kutsub autor lugejat kaasa mõtlema, andes ruumi tõlgendustele.

Gerhard Baumert (1910–1981) oli saksa proosakirjanik ja publitsist, kelle loomingus on olulisel kohal sotsiaalse närviga lühivormid. Ta alustas kirjutamist pärast Teist maailmasõda ning töötas pikalt toimetajana. Baumerti tekstides põimuvad isiklik kogemus, poliitiline teadlikkus ja kirjanduslik tundlikkus. Eriti tuntud on ta just oma novellide poolest, mille peenetundeline ja sageli kriitiline käsitlus ühiskondlikest muutustest on leidnud tunnustust nii kodumaal kui ka tõlgetena mujal. Eesti keeles on tema loomingut tutvustatud valikuliselt, ent see kogumik annab hea ülevaate tema iseloomulikust stiilist ja temaatikast.