Jooga tee

Gérard Blitzi „Jooga tee“ on süvitsi minev käsitlus joogapraktika sisemisest olemusest ja selle tähendusest igapäevaelus. Raamat ei keskendu pelgalt füüsilistele harjutustele ega vormilisele joogale, vaid toob esile praktika vaimse ja filosoofilise mõõtme. Tegu on mõtiskleva ja kontsentreeritud tekstiga, mis lähtub Patañjali „Joogasuutratest“ ning esitab Blitzi enda tõlgendusi ja kogemusi, mis on kujunenud aastatepikkuse isikliku tee ja õpetamiskogemuse käigus. Läbi tiheda ja täpse keele julgustab autor lugejat liikuma sisekaemuse, vaikuse ja kohalolu suunas, rõhutades jooga kui vabaduse tee olemust.

Teos on üles ehitatud lühikeste ja kontsentreeritud peatükkidena, kus iga mõte avaneb kui iseseisev tõdemus. Blitz ei anna retsepte ega konkreetseid tehnilisi juhiseid, vaid suunab tähelepanu vaatlejaks olemisele, hingamise sügavusele, teadvuse suhetele ja meeleseisundite muutumise seaduspärasustele. Rõhutades, et jooga ei ole saavutus, vaid seisund, pakub autor lähenemist, mis sobib eelkõige neile, kes tunnevad huvi jooga vaimse sisu vastu ja otsivad sügavamat kontakti iseendaga. Raamat mõjub meditatiivselt ja nõuab lugejalt aeglast, kohalolevat lugemist – mitte niivõrd teadmiste kogumiseks, vaid sisemiseks mõistmiseks ja lahtilaskmiseks.

Gérard Blitz (1912–1990) oli Euroopa joogaõpetuse oluline suunanäitaja, kes töötas tihedas koostöös Sri T. Krishnamacharya õpilase Desikachariga ning rajas hiljem rahvusvahelise joogakeskuste võrgustiku. Tema käsitlus joogast on tugevalt mõjutatud klassikalisest õpetustraditsioonist, kuid lähtub samas modernsele inimesele omastest otsingutest ja kahtlustest. Blitz rõhutas jooga kui dialoogi õpetaja ja praktiku vahel ning kui teekonda, mis areneb elu enese rütmis. Eesti keeles on „Jooga tee“ ilmunud Tallinna Joogaühingu väljaandena, tuues kohaliku lugejani haruldase, vaikse ja süvitsi mineva joogateksti, mille mõju avaldub pigem kogemuses kui teadmistes.