Hotentoti Veenuse mõistatus

Gérard Badou teos „Hotentoti Veenuse mõistatus” on liigutav ja šokeeriv dokumentaalne ülevaade Saartje Baartmani ehk „Hotentoti Veenuse” saatusest, mille kaudu avatakse Euroopa kolonialistliku ja rassistliku mineviku sügavalt valus peatükk. 19. sajandi alguses Lõuna-Aafrikast Euroopasse toodud mustanahaline naine, keda iseloomustasid tema ajastu lääne teadlaste ja meedia silmis „eksootilised” kehalised jooned, sai kiiresti ekspluateeritud sensatsiooniks. Tema keha muudeti näituseesemeks, teadusobjektiks ja seksuaalseks fantaasiaks, kus inimlik väärikus kadus täielikult raha, iha ja võimu varju.

Badou seob kokku kronoloogilise narratiivi Saartje elust ja surmast, kuid viib lugeja ka sügavamale: Pariisi ja Londoni teadusringkondadesse, tolle aja ühiskondlike eelarvamuste ja teaduse eetikata tagatubadesse. Ta heidab valgust sellele, kuidas pseudoteadus, rassiline eelarvamus ja koloniaalne ülemvõimutunne lõid pinnase, millel selline julm ja alandav käitumine üldse võimalikuks sai.

Raamat ei peatu Saartje Baartmani surmahetkel – autori pilk ulatub 20. ja 21. sajandisse, kui Baartmani säilmed jätkuvalt eksponeerituna Pariisis viibisid ja lõpuks pärast aastatepikkuseid diplomaatilisi vaidlusi 2002. aastal Lõuna-Aafrikasse tagasi toodi. See mälestusväärne tagasitoomine muutub raamatus nii sümboolseks lunastuseks kui ka poliitiliseks pöördepunktiks, viies lugeja mõttesse, mida me kultuurina õigupoolest peame inimväärikuseks, mäluks ja õiguseks.

„Hotentoti Veenuse mõistatus” on ajalooliselt täpne, emotsionaalselt kõnetav ja moraalselt terav uurimus ühe naise kaudu kogu ühiskonna süükoorma kohta. See on raamat, mis ei lase unustada, milleni võivad viia rassism, võim ja empaatiapuudus – kuid ka sellest, kuidas lõpuks võib õiglus siiski võitu saada.