Uus Noa

Gerald Durrelli raamat „Uus Noa“ toob lugejani vahetu ja elurõõmsa ülevaate autori kogemustest loomade kogumise ja pidamise maailmas. Teos ei ole pelgalt jutustus ühest zooloogilisest ekspeditsioonist, vaid värvikas mosaiik kirevatest isenditest, nende harjumustest, käitumisest ning suhtlusest inimestega. Durrelli rändloomaaeda kuuluvad eksootilised loomad, kelle seas leidub nii naljakaid kui ka keerulisi isiksusi – näiteks šimpans nimega Cholmondely, kes nautis leiget teed ja kartis madusid, või lind nimega Cuthbert, kes armastas ootamatult inimestele jalgadele maanduda. Autori kirjeldustes avaldub sügav hoolivus ja empaatia iga olendi vastu, tuues loomalugude kaudu esile vajaduse looduse ja loomaliikide kaitsmiseks.

Raamat viib lugeja Aafrika ja Lõuna-Ameerika vihmametsadesse, kus Durrell püüab ohustatud ja haruldasi loomi, et neid viia loomaaeda, kus neid on võimalik kaitsta ja uurida. Seejuures ei ole eesmärgiks mitte eksootika eksponeerimine, vaid haruldaste liikide säilitamine ja nende parema mõistmise edendamine. Ekspeditsioonide kirjeldused vahelduvad lugudega loomade igapäevaelust ning nende kohanemisraskustest uues keskkonnas. Durrell annab detailse ülevaate loomade söötmisest, hooldusest ja nende käitumismustrite muutumisest inimeste keskel. Teose läbivaks jooneks jääb autori veendumus, et iga loom väärib mõistmist ja austust ning et loomade pidamine peab toimuma nende vajadusi arvestades, mitte inimeste mugavusest lähtuvalt.

Gerald Durrell (1925–1995) oli briti loodusteadlane, loomaekspert ja kirjanik, kelle loomingu keskmes on alati olnud loomade heaolu ja liigikaitse. Tema elutööks kujunes Jersey loomaaia – hilisema Durrelli looduskaitsefondi – rajamine, mille kaudu ta propageeris haruldaste liikide kaitset vangistuses. Durrelli teosed, sealhulgas „Minu pere ja muud loomad“, on populaarsed nii noorte kui täiskasvanute seas, pakkudes teadmisi looduse kohta meelelahutuslikus, ent samas harivas vormis. Tema kirjutamislaad on vaimukas ja soe, kuid kunagi mitte pealiskaudne – loomade käitumise ja inimese vastutuse küsimused jäävad tema töödes alati kesksele kohale.