Loomad minu kellatornis

„Loomad minu kellatornis“ kuulub Gerald Durrelli humoorikate ja samas õpetlike teoste hulka, kus ta kirjeldab oma kogemusi loomadega igapäevaelus. Raamatus toob autor lugeja ette mitmekesise galerii eksootilisi ja koduseid loomi, kelle käitumine, harjumused ja ootamatud seiklused pakuvad nii meelelahutust kui ka teadmisi. Teos ei keskendu ainult zooloogilistele tähelepanekutele, vaid jutustab neid värvikalt ja kergelt, justkui pajataks sõbrale, sidudes loodusesse süüvimise huumoriga. Nii annab see raamat sissevaate looma- ja linnumaailma rikkusesse, olles samal ajal ka isiklik aruanne autori elust ja tegemistest.

Durrelli jutustamislaad on vahetu ja kaasahaarav, mis laseb loetul kergesti silme ette kerkida. Tema lood on täidetud ootamatute olukordade ja elavate kirjeldustega, mis panevad naeratama ka siis, kui ta kõneleb loomapidamise praktilistest raskustest või ootamatutest tagasilöökidest. „Loomad minu kellatornis“ jätkab tema varasemate teoste joont, pakkudes lugemist nii zooloogiahuvilistele kui ka neile, kes hindavad head jutustust. See on raamat, mis ei pretendeeri rangelt teaduslikule käsitlusele, vaid on pigem kirev ja südamlik ülevaade loodusest inimese kõrval.

Gerald Durrell (1925–1995) oli inglise kirjanik, zooloog ja loodushoidja, kes pühendas oma elu metsloomade uurimisele ja kaitsmisele. Ta sündis Indias, kuid veetis osa lapsepõlvest Korfu saarel, kus algas tema sügavam huvi loomade vastu. Hiljem töötas ta loomaaias, korraldas ekspeditsioone erinevatesse maailma paikadesse ning rajas Jersey loomaaia ja sellele järgnevalt looduskaitseühingu, mis tegutseb tänini. Durrell saavutas tuntuse just oma populaarteaduslike ja humoorikate raamatutega, milles ta sidus isiklikud kogemused looduse tutvustamisega. Tema pärand ulatub aga kaugemale kirjandusest, sest tema tegevus aitas kaasa ohustatud liikide kaitsele ja looduse väärtustamisele laiemalt.