Joobnud mets. Sahisev maa

Kogumik „Joobnud mets. Sahisev maa“ sisaldab kahte Gerald Durrelli reisikirjalist teost, milles autor kajastab oma 1954. aasta ekspeditsiooni Lõuna-Ameerikasse. Esimeses raamatus „Joobnud mets“ keskendub ta Argentiina pampale ja Paraguay Chaco piirkonnale – aladele, mida iseloomustab liigirikas, ent samas inimestele raskesti ligipääsetav loodus. Durrell kirjeldab üksikasjalikult haruldaste loomade ja lindude elu, jäädes samal ajal truuks oma isikupärasele jutustamislaadile, mis ühendab teadusliku tähelepanelikkuse elava, vahel ka humoorika keelekasutusega. Tema lähenemine loomadele ei ole pelgalt kogumiseesmärgiga, vaid alati kantud austusest ja huvist nende käitumise ja elukeskkonna vastu.

„Sahisev maa“ on loogiliseks jätkuks varasemale rännuloole ning viib lugeja Patagoonia tühjadesse avarustesse ja Andide eelmäestikku, kus Durrell jätkab loomade otsinguid ja nende dokumenteerimist. Lisaks loomadele keskendub ta ka kohaliku elu ja inimeste kirjeldamisele, mis avab ekspeditsiooni kultuurilist konteksti. Looduse kirjeldamisel kasutab Durrell elavat kujundlikkust, mistõttu isegi keerulised ökoloogilised olud saavad lugejale mõistetavaks ja vahetuks. Sageli põimib ta teadusliku sisu reisikaaslastega seotud juhtumuste või ootamatute vahejuhtumitega, muutes reisikirja mitmekihiliseks ning kergesti jälgitavaks.

Gerald Durrell oli briti loodusteadlane, loomaaiapidaja ja kirjanik, kelle peamiseks sihiks oli haruldaste loomaliikide päästmine väljasuremisest. Tema kirjutatud reisiraamatud ei ole pelgalt isiklikud päevikud, vaid laiemalt loodushoiu ja teadliku keskkonnakäitumise manifestid. Durrell oskas anda hääle loomadele ja elupaikadele, mida paljud tema kaasaegsed ei pidanud oluliseks. Tõsise sisuga, ent heatujuliselt esitatud raamatud nagu „Joobnud mets“ ja „Sahisev maa“ tõid loodusteaduse laiema publikuni ning aitasid kujundada hoiakuid, mis väärtustavad elurikkust ja loodushoidu.