Kastanist maja

„Kastanist maja” on jutustus, mis keskendub noore vene õpetajanna teekonnale pärast instituudi lõpetamist. Peategelane suundub tööle Abhaasia mägikülla, kus tal tuleb kohaneda uue keskkonna ja inimeste tavadega. Loo keskmes on nii õpetajatöö praktilised katsumused kui ka laiemad küsimused kasvatuse ja esteetilise hariduse rollist kogukonna arengus. Samas kujuneb tegevustikust välja ka isiklik teekond, mille käigus peategelane leiab oma koha ning kogeb õnne, mis seob teda paiga ja inimestega.

Teos kujutab elu väikese kogukonna keskel realistlikus võtmes, tuues esile mägiküla elurütmi ja selle kontrasti peategelase eelnevate kogemustega. Lugu liidab kokku õpetamise vastutuse, kultuurilise avardumise ja eneseleidmise. Küla argipäev, looduse taust ja inimestevahelised suhted põimuvad, andes jutustusele sooja ja samas ideeliselt suunava tooni. Läbi noore õpetajanna silmade avaneb lugejale ka küsimus, kuidas teadmiste ja ilu edasiandmine võib muuta nii üksikisiku kui ka kogukonna elu.

Autor Georgi Gulia (1913–1989) oli Abhaasia päritolu kirjanik, keda tuntakse eelkõige ajalooliste romaanide ja Abhaasia elu kujutuste kaudu. Ta tegutses prosaistina ja esseistina, tuues oma loomingus esile piirkonna kultuurilised eripärad ja inimeste omailma. Lisaks kaasaegsetele teemadele kirjutas ta ka ajaloolisi teoseid, milles käsitles Abhaasia minevikku ning selle seoseid laiemate Kaukaasia lugudega. „Kastanist maja” kuulub tema realistlikku proosasse, mis sidus isikliku arengu ja ühiskondliku sõnumi.