Maigret' piip

„Maigret’ piip“ on Georges Simenoni loodud peainspektor Maigret’ lugude kogumik, mis erineb sarja tüüpilistest romaanidest nii mahu kui vormi poolest. Tegemist on lühemate jutustustega, mis esitlevad tuntud detektiivi väiksemaid juhtumeid, hetki argielust ja mõtisklusi, andes sügavama pilgu tema isiksusse ja uurimismetoodikasse. Igas loos on keskne element mõni juhtum, mis ei pruugi alati olla klassikaline mõrv või suur kuritegu, vaid pigem olukord, mis nõuab tähelepanelikkust, inimeste tundmist ja mõnikord ka lihtsalt intuitsiooni – seda kõike Maigret’le omasel vaiksel, rahulikul moel.

Kogumik sisaldab erinevaid palasid, milles Maigret liigub Pariisi tänavail, kuulab vaikuses tunnistajaid, tajub inimeste motiive ja püüab mõista, mis peitub välise käitumise taga. Tema suhtumine inimestesse on mõistev, sageli leebe, ning ta ei otsi mitte niivõrd süüdlast, vaid mõistmist. Ka tema piip pole pelgalt rekvisiit, vaid osa tema mõtlemise rütmist – tegevus, mis saadab tähelepanelikku jälgimist ja sisemist kaalumist. Lühivorm sobib Maigret’ maailmaga hästi: need lood on justkui visandid, mis avavad suure pildi väikese detaili kaudu.

Georges Simenon (1903–1989) oli viljakas Belgia päritolu prantsuskeelne autor, kes kirjutas üle 70 romaani ja hulga jutte inspektor Maigret’ kohta. Tema kirjutamislaadi iseloomustab lakoonilisus, täpsus ja tähelepanu inimsuhete psühholoogiale. Simenoni teosed ei keskendu pelgalt kriminaalsele müsteeriumile, vaid avavad sügavamalt ühiskonda ja inimhinge. „Maigret’ piip“ on sobiv sissejuhatus tema loomingusse või täiendav pilk neile, kes juba hindavad selle vaikse, piibutõmbava inspektori süvenevat ja inimlikku lähenemist uurimistööle.