Maigret'l läheb silme ees mustaks

Georges Simenoni kriminaalromaan „Maigret’l läheb silme ees mustaks“ kuulub inspektor Maigret’ lugude sarja ning kujutab taas kord Pariisi politsei rahuliku, kuid terava mõistusega komissari tööd keerulise juhtumi lahendamisel. Seekordse loo algimpulsiks on Maigret’ tervisega seotud ootamatus – tal tekib keset ülekuulamist kerge minestushoog, mis sunnib teda hetkeks tagasi tõmbuma ja järelemõtlema. See episood ei jää pelgalt füüsiliseks reaktsiooniks, vaid tõstatab ka küsimusi inimliku piiri ja elukutse emotsionaalse koormuse kohta. Loo arenedes peab Maigret lahendama mõrvaloo, milles osalevad üksteisega põimunud peresuhted, varjatud motiivid ja vaikimisi kogunenud pinged.

Romaani atmosfäär on Simenonile omaselt tihe ja vaoshoitud, ehitatud üles mitte niivõrd sündmusterohkusele, kuivõrd detailide ja karakterite tunnetamisele. Maigret’ uurimisviis ei põhine tehnilistel trikkidel või järskudel läbimurrete, vaid kuulamisel, vaatlemisel ja vaiksel empaatial. Lugu areneb pealtnäha rahulikus tempos, ent iga uus vestlus ja iga väiksemgi kõrvalekalle aitab tal kujundada täpsema pildi juhtunu psühholoogilisest taustast. Tervise nõrgenemine lisab Maigret’ karakterile haavatavust, mis omakorda muudab tema järeldused ja tegutsemise veelgi inimlikumaks. Romaan lõpeb vaikses, aga rahuldust pakkuvas tonaalsuses, mis on Simenoni stiilile iseloomulik.

Georges Simenon (1903–1989) oli belgia päritolu prantsuskeelne kirjanik, kelle enam kui 70 Maigret’ romaani on kujunenud krimikirjanduse klassikaks. Tema loomingut iseloomustab napp ja täpne keel, suur huvi inimpsühholoogia vastu ning võime luua sugestiivseid, argisust ja salapära ühendavaid lugusid. Komissar Maigret pole tüüpiline kangelane, vaid rahulik, mõistev ja sageli mõtlik uurija, kes tunnetab inimest rohkem kui süüdistab teda. „Maigret’l läheb silme ees mustaks“ ilmus eesti keeles kirjastuselt Kuldsulg ning sobib hästi nii sarja austajatele kui ka neile, kes soovivad alustada tutvust ühe rahulikumalt mõjuva krimiklassiku maailmaga.