Asjad. Üks kuuekümnendate aastate lugu

Kõigepealt köidaks pilku hall vaip pika, kitsa ja kõrge koridori põrandal. Seinu kataksid heledast puust seinakapid säravas vaskses raamistuses. Kolm gravüüri, millest üks kujutaks Epsoni derby võitjat Thunderbirdi, teine koidukiirtes laeva "Ville-de-Montereau" ja kolmas Stephensoni vedurit, viiksid suurte soonilise süüga tumedast puust rõngaste küljes rippuva, ühe käeliigutusega kõrvalelükatava nahkportjääri juurde. Edasi annaks hall vaip maad peaaegu kuldkollasele parketile. mida osaliselt ka taksid kolm tuhmides toonides põrandariiet. See oleks elutuba - umbes seitse korda kolm meetrit. Vasakul orvas seisaks suur must veidi kulunud nahkdiivan ja kahel pool diivanit heledast kirsist raamatukapid, kust paistaksid käepärases segaduses köited. Diivani kohal kataks tervet paneeli vanaaegne merekaart. Edasi tuleks nahkportjääriga harmoneeruv kolme suure vaskse naelaga seinale pandud paksust siidist palvevaibake ja selle all väike madal laud; teise helepruuni sarnetdiivani kõrval, mis oleks esimesega risti, seisaks tumepunaseks lakitud etazeer iluasjade jaoks täis nuusktubakatoose, bonbon­niere ja ahhaatkuule, kivimune ja nefriittuhatoose.
Autorile kuulsuse ja Renaudot` auhinna toonud «Asju» on nimetatud küll (kuuekümnendate) „uueks romaaniks” ja „uue romaani” antipoodiks, küll ilma karakteriteta romaaniks ja tüüpiliste karakteritega romaaniks, küll kiretuks kirjelduseks ja kirglikuks süüdistuseks. Igal juhul on see «üks kuuekümnendate aastate lugu», nagu autor alapealkirjas ise ütleb.
Kahtlust ei ole ka selles, et teoses on tunda autori sotsioloogipilku.
Lisada võiks veel niipalju, et «Asjades» ilmnev anglitsismide ja amerikanismide armastus ei iseloomusta mitte autori stiili üldse, vaid just”Asjade” tegelasi, miljööd, kus prantsuse keelemeeste kurtmist mööda publicity kõlab sugestiivsemalt kui reklaam, western vägevamalt kui Metsiku Lääne ehk kauboifilm jne., ühesõnaga seda (pool)haritlaste ringkonda, mida see sotsioloogiline romaan kujutab.Tõlk