Asjad. Üks kuuekümnendate aastate lugu

Georges Pereci romaan „Asjad. Üks kuuekümnendate aastate lugu” on detailne ja täpne ajastu portree, mis toob esile tarbimiskultuuri tõusu ning selle mõju inimeste igapäevaelule. Teos algab ruumide ja esemete minutipealse kirjeldusega, luues pildi keskkonnast, milles tegelased elavad ja mille kaudu nad end määratlevad. Sisustuse, mööbli ja pisiasjade üksikasjalik lahtikirjutamine näitab, kuidas materiaalne maailm saab romaani peategelaseks, justkui varjutades inimeste isiklikud lood ja tunded. Perec osutab, et kuuekümnendate keskklassi identiteet kujunes tihedalt seotuna omandatud asjade ja nende tähendusega.

Romaani peategelasteks on noored haritlased, kes ihkavad esteetilist eluviisi ja head maitset, kuid nende ambitsioonid põimuvad tarbimisharjumuste ja ühiskondlike ootustega. Teos paljastab, kuidas materiaalne heaolu võib ühtaegu pakkuda turvatunnet ja samas tuua kaasa sisemise tühjuse. Perec kasutab sotsioloogilise vaatleja pilku, et näidata, kuidas keel, reklaam ja kultuurilised mõjutused kujundasid indiviidi valikuid. Samuti on rõhutatud anglitsismide ja amerikanismide pealetungi, mis kõneleb ajastu vaimust välismõjudest ja moderniseerumisest.

Georges Perec (1936–1982) oli prantsuse kirjanik, kes kuulus rühmitusse Oulipo ning keda tuntakse vormiliste katsetuste ja uuenduslike kirjutusviiside poolest. Tema loomingus on olulisel kohal mälu, ruumi ja argielu kirjeldamine. Perec saavutas tuntuse just romaaniga „Asjad”, mis pälvis Renaudot’ auhinna ja kinnitas tema positsiooni prantsuse kirjandusmaastikul. Hilisemates teostes, nagu „Elu: kasutusjuhend”, arendas ta edasi oma püüdu luua süsteemseid ja mängulisi kirjanduslikke konstruktsioone. Pereci loomingut peetakse ühtaegu eksperimentaalseks ja teravalt ühiskonnakriitiliseks, avades uusi võimalusi, kuidas kirjeldada inimese suhet maailmaga.