Metsik riik

GEORGES CONCHON oli 1964. aastal, kui ta sai "Metsiku riigi" (L'Etat Sauvage) eest Goncourt'i preemia, juba tuntud ja tunnustatud kirjanik. Näiteid varasemast loomingust: "Suur pesupäev" (Les Grandes Lessuues, 1953) lahendab prantsuse sõjajärgses kirjanduses traditsioonilist kollaboratsionismiprobleemi; "Kõik arved tehtud" (Tous Comptes faits, 1957) puudutab sama teemat juba ajaloolises perspektiivis; "Võidu corruia" (La Corrida de la Victoire, 1959) kordab arveteõiendamise motiivi ümberpööratud kujul, tegevus toimub frankistliku triumfi veriseima terrori päevadel, vahetult pärast Hispaania kodusõja lõppu. Conchoni lemmikvõtteks on lzaclik illusioonide purustamise meetod, mis on kasutuse ka "Metsikus riigis", kus on vastandatud abstraktsed pettekujutelmad rassiprobleemist ning tegelikult funktsioneeriv rassism. Lugejal on kasulik teada, et romaani prantsuskeelne, pisut kalambuurlik pealkiri tähendab nii metsikut riiki kui ka metsikuse astet, seisundit. Kirjaniku talendi muude vooruste kõrval tulebki hinnata veenvat loogikat, millega on reprodutseeritud tuttav nõiaring: üks rassism tingib paratamatult teist, legaliseeritud vägivald toodab legaliseerimata vägivalda ja sellega - ning mitte paljalt rumalusest - omaenda olemasolu õigustust.