Vahemeri

Georges Blondi teos „Vahemeri“ kuulub tema viieosalisse maailmameresid käsitlevasse raamatusarja ning pakub lugejale avara ajaloolise ülevaate ühest olulisemast merest inimkonna ajaloos. Autor jälgib Vahemere lugu alates esimestest laevadest, mis selle vetel seilasid, kuni 20. sajandi poliitiliste ja sõjaliste sündmusteni. Lugeja kohtub kreetalaste, egiptlaste ja foiniiklastega, liigub koos roomlaste võimukandjatega Aleksandriasse, Küprosele ja Väike-Aasiasse ning elab läbi palverändurite ja ristisõdijate teekonnad Jeruusalemma. Vahemerd kujutatakse kui tsivilisatsioonide ristteed, kus eri rahvad ja kultuurid on põimunud ning kus sündinud sündmustel on olnud kaugeleulatuv mõju kogu maailma arengule.

Raamat liigub läbi sajandite, peatudes kord piraatide ja orjakaupmeeste tegemistel Magribi sadamates, kord Napoleoni ja Nelsoni võitlustel. Blondi jutustamislaad ühendab faktitäpsuse ja kirjandusliku elavuse, nii et ajaloolised sündmused ja tegelased omandavad jutustuses ilmekad jooned. Lugeja viiakse Suessi kanali kaevamise juurde, Iisraeli riigi loomise ja mitme laevahuku tunnistajaks. Tulemuseks on rikas ja haarav ülevaade, mis ei piirdu ainult kronoloogilise ajalooga, vaid avab Vahemere kui kultuurilise ja poliitilise sümboli, mis on olnud pidevas liikumises ja muutumises.

Georges Blond (1906–1989) oli prantsuse kirjanik ja ajakirjanik, kes saavutas tuntuse just ajalooliste ja mereteemaliste raamatutega. Ta kirjutas nii dokumentaalproosat kui ka ilukirjandust, olles viljakas autor, kelle loomingus leidub ülevaateid meresõjast, maailmamere ajaloost ning suurejoonelisi kirjeldusi inimeste seotusest merega. Tema teosed on sageli suunatud laiale lugejaskonnale, sidudes akadeemilise täpsuse populaarteadusliku esitlusviisiga. „Vahemeri“ on heaks näiteks Blondi võimest ühendada ajalooline põhjalikkus ja jutustav stiil, mis teeb tema teosed ligipääsetavaks ka neile, kes otsivad pigem seikluslikku lugemiselamust.