Kuradimülgas. Leidlaps Francois

George Sandi teos „Kuradimülgas. Leidlaps François“ koondab kaks pikemat jutustust, mille keskmes on inimese ja looduse suhe ning sotsiaalne õiglus. Mõlemad lood on asetatud maalähedasse keskkonda, kus tegelased peavad toime tulema nii sisemiste kui ühiskondlike katsumustega. „Kuradimülgas“ (prantsuse keeles *La Mare au Diable*) kujutab lihtsat ja vaikset talupojaelu, kus peategelane Germain otsib uut abikaasat pärast oma esimese naise surma. Rännakul koos väikese pojaga satub ta noore Marie seltsi, ning nende vaheline side kasvab tasapisi millekski sügavamaks. Jutustus rõhutab töökuse, vaikse hoolivuse ja loomuliku armastuse väärtusi.

Teine lugu, „Leidlaps François“, toob fookusesse ühe orvuks jäänud poisi saatuse, kelle elukäik kujuneb keeruliseks nii vaesuse kui klassipiiride tõttu. François on terane ja tundlik laps, kes üritab mõtestada oma kohta maailmas, kus õiglus ja kaastunne ei ole alati iseenesestmõistetavad. Sandi kirjutamislaadile iseloomulikult ilmneb mõlemas loos tugev sümpaatia alandatute ja lihtsate inimeste vastu. Autor ei morjenda sentimentaalsusega, vaid loob tegelastele sügavad ja usutavad siseilmad, milles peegelduvad laiemad ühiskondlikud probleemid. Nii jutustused kui neis esitatud looduse kirjeldused on kantud rahulikust rütmist ja humanistlikust ilmavaatest.

George Sand (1804–1876), kodanikunimega Amandine Aurore Lucile Dupin, oli üks 19. sajandi silmapaistvamaid prantsuse kirjanikke. Teda tuntakse eelkõige sotsiaalselt tundlike ja loodusekeskselt poeetiliste romaanide autorina, kuid ka julge ja iseseisva naisena, kes eiras oma aja ühiskondlikke konventsioone. Sand kirjutas viljakalt nii romaane, esseesid kui kirju, ning osales aktiivselt poliitilistes debattides. Tema loomingus põimuvad lihtsa elu idealiseerimine, sotsiaalne õiglus ja romantiline humanism, mis on mõjutanud mitut põlvkonda lugejaid ja kirjanikke.