Krahvinna Rudolstadt 1. osa

George Sand’i romaan “Krahvinna Rudolstadt” on järg teosele “Consuelo” ning ilmus eesti keeles Ajaraamatu väljaandel kahes osas, millest esimene osa avab järje sündmustiku. Lugu jätkub seal, kus “Consuelo” lõppes – lauljatar Consuelo on abiellunud ja saanud krahvinnaks, kuid tema teekond ei ole veel kaugeltki lõppenud. Romaani keskmesse asetuvad poliitilised ja filosoofilised küsimused, mis põimuvad armastuse ja isikliku vabaduse teemadega. Tegelaste elu peegeldab 18. sajandi Euroopa õhustikku, kus muusika, vaimsed otsingud ja ühiskondlikud muutused põrkuvad. Sand kasutab ajaloolist tausta, et kujutada nii võimuvõitlusi kui ka kunstniku sisemist arengut.

Teoses kerkivad esile valgustusajastu ideed ja saladuslikud vennaskonnad, mille kaudu autor uurib inimese kohustust ühiskonna ees ning õigust isiklikule õnnele. Consuelo seisab silmitsi katsumustega, kus ta peab valima lojaalsuse ja omaenda südamehääle vahel. Romaan liigub intiimsetest sisekaemustest suurte poliitiliste ja ideoloogiliste küsimusteni, näidates, kuidas üksiku inimese saatus on seotud ühiskondlike arengutega. Sand seob kokku armastusloo, ajaloolised motiivid ja mõtteloolised arutelud, luues mitmekihilise pildi ajastust ja tegelaste sisemaailmast. See annab loole laia haarde, mis eristab teda pelgalt ajaloolisest seiklusromaanist.

George Sand (kodanikunimega Amantine Lucile Aurore Dupin, 1804–1876) oli prantsuse kirjanik, kes kuulus 19. sajandi romantismi olulisemate autorite hulka. Ta sai tuntuks oma sõltumatu eluviisi ja julgete ühiskondlike seisukohtadega, olles üks esimesi naisi, kes saavutas prantsuse kirjanduses suure tunnustuse. Tema loomingus on kesksel kohal vabaduse ja võrdsuse teemad ning ta käsitles nii talurahva elu, kunstniku rolli ühiskonnas kui ka poliitilisi pingeid. Sand’i looming mõjutas nii kaasautoreid kui ka hilisemat kirjanduslugu, tuues esile romantismi ja realismi kokkupuutepunkte. “Krahvinna Rudolstadt” kuulub tema mahukama ja ideeliselt sügavama loomingu hulka, kus peegeldub autori huvi nii ajaloo, filosoofia kui ka isikliku vabaduse vastu.