Hauad põlismetsas

George Madisoni teos „Hauad põlismetsas“ on mälestuslik jutustus, mis käsitleb suure depressiooni aegset elu Kanadas. Autor keskendub eelkõige töötuse, vaesuse ja lootusetuse kogemustele, mis olid iseloomulikud 1930. aastate ülemaailmsele majanduskriisile. Raamatu tegevuspaigaks on Kanada metsarikkad alad, kuhu autor satub koos sadade teiste tööotsijatega, püüdes leida elatist metsaraietööde ja juhuslike tööotsade kaudu. See on lugu raskest eluperioodist, kus igapäevane ellujäämine sõltus nii füüsilisest vastupidavusest kui ka vaimsest sitkusest.

Teoses põimuvad sotsiaalne realism ja isiklik vaatenurk, tuues esile töölaagrite, ajutiste elamute ja metsikute olude julma tegelikkuse. Madison kirjeldab elu kaugetes metsakolkates, kus meeste seltskond pidi toime tulema nälja, külma ja ükskõiksuse keskel. Samal ajal jookseb läbi kaalukalt läbielatud kogemuste rida, mis käsitleb tööväärikuse kaotamist ja inimese võitlust eneseväärikuse säilitamise nimel. „Hauad põlismetsas“ ei ole sentimentaalne tagasivaade, vaid kainelt esitatud, lakoonilise keelekasutusega aus tunnistus ühest unustusse vajunud ajast ja keskkonnast.

George Madisoni kohta on teada vähe, kuid tema teos on ilmunud Eesti pagulaskirjastuse Orto väljaandena, mis viitab sellele, et autor võis olla eestlasest väliseestlane või seotud Eesti kogukonnaga Kanadas. Raamat esindab oma ajastu kirjandust, milles tõstatatakse sotsiaalseid ja inimlikke küsimusi läbi isikliku vaate. „Hauad põlismetsas“ jääb kaalukaks sissekandeks eesti keeles ilmunud mälestuskirjandusse, andes edasi nii aja vaimu kui ka inimese kohanemisvõime äärealadel – nii geograafiliselt kui ka eksistentsiaalselt.