Trilby

Romaan „Trilby“ kujutab 1850. aastate Pariisi kunstiringkonda ja keskendub noorele modelliametis naisele Trilby O’Ferrallile. Ta töötab kunstnike stuudiotes, poseerib modellina ning liigub boheemlaslikes seltskondades. Tema teele satuvad kolm briti kunstnikku – Taffy Wynne, Sandy McAlister ja Little Billee –, kellest viimane armub temasse tõsiselt. Olulise pöörde loos toob Svengali, karismaatiline ja manipuleeriv muusik, kes võtab Trilby oma mõju alla, kasutades hüpnoosi, et anda talle erakordne lauluhääl. Svengali kontrolli all saavutab Trilby rahvusvahelise tuntuse, kuid sõltuvus tema mõjust osutub hukatuslikuks.

Teose sündmustik liigub armastusloo ja psühholoogilise draama piiril, sidudes kunstielu kujutamise ja gootilikud motiivid. Loo teljeks on vabaduse ja sõltuvuse vastandus – Svengali mõju all kaotab Trilby oma iseseisvuse, tema karjäär ja isiklik elu põimuvad manipuleerimise ja kontrolliga. Romaan uurib ka kunstilise ande päritolu, küsimust, kas see kuulub loojale endale või võib see olla teise inimese tekitatud ja suunatud. Lõpplahendus saabub pärast Svengali surma, kui Trilby hääl kaob ning ta ise jääb jõuetuks, viies traagilise lõpuni. Olustiku kujutamisel on oluline roll Pariisi ateljeedel, kohvikutel ja boheemlikul elulaadil.

George du Maurier (1834–1896) oli prantsuse päritolu briti karikaturist ja kirjanik. Ta töötas ajakirjas *Punch*, kus lõi mitmeid tuntud väljendeid ja kujundeid, ning tegutses illustraatorina. Kirjanikuna sai ta tuntuks just romaaniga „Trilby“, mis ilmus esmakordselt 1894. aastal ja saavutas kohe suure populaarsuse. Teos mõjutas nii kirjandust kui ka moekultuuri, andes nime „trilby“ kübarale. Du Maurier’i loomingut iseloomustab detailne olustikukirjeldus, terav pilk ühiskondlikele suhetele ja psühholoogiline huvi oma tegelaste vastu.