Õed. Romaan Vana-Egiptusest

Georg Moritz Ebersi romaan „Õed. Romaan Vana-Egiptusest” viib lugeja 2. sajandi eKr Memphisesse, kus ristuvad poliitilised intriigid, armastuslood ja religioossed püüdlused. Teose aluseks on papüürustele kirjutatud palvekirjad, mis on adresseeritud vaaraole ning milles Makedooniast pärit erak palub jumala teenistuses olevate kaksikõdede eest. Sellest lähtudes põimib autor ajaloolise tõsiasja ja fiktsiooni, luues pingelise ning samas värvika pildi tollasest Egiptusest. Lugu on ühtaegu seikluslik ja hariv, kuna toob esile ühiskondlikud eripärad, klassivahed ja usundite mitmekesisuse.

Romaanis esineb rohkesti ajaloolisi tegelasi, näiteks Publius Cornelius Scipio Nasica, Ptolemaios Philometor, Ptolemaios Euergetes, Kleopatra ja Aristarchos. Nende kaudu luuakse usutav side tegelike sündmustega, mis annavad fiktiivsele süžeele ajaloolise kaalu. Autor kujutab üksikasjalikult Egiptuse templiinstitutsioonide mõju igapäevaelule, rahva uskumusi ja poliitilise olukorra keerukust, sealhulgas Egiptuse sõltuvust Roomast. Taustaks on intriigid ja võimuvõitlused, kuid nende kõrval kulgevad ka kaks armastuslugu, mis toovad loosse isiklikku ja inimlikku mõõdet. Romaanis saavad kokku nii ausad ja aatelised tegelased kui ka kavalad ja alatuid võtteid kasutavad vastased, pakkudes lugejale mitmekihilist elamust.

Georg Moritz Ebers (1837–1898) oli saksa egüptoloog, orientalistikaprofessor ja kirjanik, kelle teosed ühendasid teadusliku täpsuse ja kirjandusliku jutustamislaadi. Ta pühendus eelkõige Vana-Egiptuse uurimisele, kuid sai tuntuks ka ajalooliste romaanide kaudu, millega tutvustas laiemale lugejaskonnale muistse maailma eluolu. „Õed” on üks tema teostest, kus akadeemiline põhjalikkus põimub põneva süžeega, tuues muistse Egiptuse lugejale lähedaseks ja elavaks. Ebersi romaanid olid omas ajas väga populaarsed, kuna pakkusid teadmisi ja samas ka meelelahutust, olles seega sillaks teaduse ja ilukirjanduse vahel.