Kolm Tartu balli. Väljavõtteid kirjadest emale... jt. sugulastele

Georg Julius Schultz-Bertrami teos „Kolm Tartu balli. Väljavõtteid kirjadest emale... jt. sugulastele“ on erakordne pilguheit 19. sajandi baltisaksa noormehe isiklikku maailma, mis avaneb lugejale läbi autori enda kirjapandud kirjade. Need kirjad, suunatud peamiselt emale ja teistele lähisugulastele, annavad elava ja detailiderohke ülevaate Tartu ülikooli üliõpilase elust, ühiskondlikest kommetest, ballikultuurist ning noorusliku tundeskaala heitlikkusest. Tegu pole pelgalt ajaloolise dokumendiga, vaid tekstiga, mis kannab endas noore inimese vahetut, vahel iroonilist ja vahel sentimentaalset pilku oma aja haridus- ja seltsielule.

Teoses kirjeldatud sündmused keskenduvad suuresti Tartu seltskonnaelu tipphetkedele – nimelt kolmele ballile, kus noored aadliperekondade liikmed kohtuvad, suhtlevad, tantsivad ja loovad suhteid. Schultz-Bertram vaatleb neid sündmusi oma ajastu noormehe positsioonilt, väljendades nii aukartust kui ka väsimust sotsiaalsete ootuste ja vormide ees. Tema kirjades kajastuvad nii esteetiline tundlikkus kui ka sotsiaalne tähelepanelikkus – lugeja saab osa toonaste noorte haridusteest, kombestikust, eneseotsingutest ja suhetest perekonnaga. Kõnepruuk on ajastutruu, ent arusaadav, ning vaheldub poeetiliste ja peaaegu dokumentaalsete lõikudega, mis rikastavad tekstilist kihistust.

Georg Julius Schultz-Bertram (1808–1875) oli baltisaksa kirjamees ja õpetlane, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust. Tema kirjad annavad haruldase võimaluse heita pilk ühe haritud noormehe kujunemisloosse ning läbi selle ka laiemasse 19. sajandi baltisaksa kultuuri- ja akadeemilisse konteksti. Väljaanne, mille on toimetanud ja kommenteerinud kaasaegne kirjandusteadlane, ilmus sarjas „Loomingu Raamatukogu“ ja on väärtuslik nii kultuuriloolise allikana kui ka tundliku ajastuportreena, mille kaudu pääseb lugeja ligi kadunud maailma nooruslikule hingetõmbele.