Dantoni surm. Woyzeck. Lenz. Draamad ja novellifragment
Dantoni surm. Woyzeck. Lenz. Draamad ja novellifragment
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1980
- 191 lk | Kõvakaaneline | 115 x 170 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Kogumik „Dantoni surm. Woyzeck. Lenz“ toob lugejani Georg Büchneri põhilised teosed, mis kuuluvad saksa kirjanduse ja teatri klassikasse. Draama „Dantoni surm“ keskendub Suure Prantsuse revolutsiooni sündmustele, kujutades revolutsionääride sisemisi vastuolusid ja ühiskondlike ideaalide ning isiklike kahtluste kokkupõrget. „Woyzeck“ on samas hoopis teistsuguse haardega lugu, mille keskmes on lihtne sõdur, kelle vaesus, ühiskondlik tõrjutus ja psühholoogiline surve viivad traagilise lõpuni. Novellifragment „Lenz“ põhineb reaalse 18. sajandi kirjaniku Jakob Michael Reinhold Lenzi elusaatustel, tuues esile peategelase vaimse seisundi ja eksistentsiaalsed piinad. Kogumik loob tervikliku pildi Büchneri loomingulisest haardest, mis ühendab poliitilise ja isikliku, ühiskondliku ja psühholoogilise.
Büchneri teosed on tuntud oma uudsuse ja otsekohesuse poolest. „Dantoni surmas“ põimuvad ajalooline täpsus ja filosoofiline arutlus revolutsiooni mõtte üle, samal ajal kui „Woyzeck“ on üks esimesi sotsiaalseid draamasid, mis toob lavale ühiskonna äärealadel elava inimese tragöödia. „Lenz“ erineb oma intiimsuse ja fragmentaarsusega, olles pigem sisekaemuslik ja poeetiline tekst, mis uurib loovuse ja vaimuhaiguse piire. Kogumikus peegelduvad Büchneri peamised teemad – vabaduse ja võimu vastuolu, üksikisiku sisemised kriisid ning ühiskondlik ebaõiglus. Need tekstid on mõjutanud hilisemat Euroopa dramaturgiat, olles aluseks nii dokumentaaldraama kui ka modernse teatri arengule.
Georg Büchner (1813–1837) oli saksa kirjanik, revolutsionäär ja varase realistliku ning naturalistliku teatri eelkäija. Tema elu oli lühike, kuid loominguliselt erakordselt mõjuv: vaid mõne aasta jooksul loodud teosed jäid saksa kirjandusloo tähisteks. Büchner õppis arstiteadust, kuid tegutses samal ajal poliitilise aktivistina, levitades revolutsioonilisi ideid ja kritiseerides ühiskonna ebaõiglust. Tema dramaturgia murdis 19. sajandi teatri traditsioone, tuues lavale nii ajaloolised kui ka sotsiaalselt tõrjutud tegelased. „Dantoni surm“, „Woyzeck“ ja „Lenz“ kinnistasid tema koha Euroopa kirjanduse klassikute seas, kuigi autor ise suri kõigest 23-aastaselt. Büchneri mõju on ulatunud modernismi ja tänapäeva teatrini, muutes ta üheks oluliseks teetähiseks lääne dramaturgias.
