Garnisoni määrustik. (Jaod I-III)

„Garnisoni määrustik. Jaod I–III“ on Eesti Vabariigi õigusakt, mis reguleerib sõjaväelise distsipliini, teenistuskohustuste ning garnisonielu korraldust. Tegemist on normatiivse dokumendiga, mille eesmärk on kehtestada selged ja ühtsed reeglid kaitseväelaste igapäevaseks tegevuseks rahuajal. Määrustik jaguneb kolmeks osaks: esimene jagu käsitleb üldisi garnisoniteenistuse põhimõtteid ja ülesehitust, teine jagu määratleb auavaldamise korra, sõjaväelise etiketi ning tseremoniaalsed vormid, kolmas jagu aga puudutab garnisoniteenistuse praktilisi ülesandeid, sealhulgas valvekorra ja vastutuse jaotust.

Määrustiku ülesehitus järgib traditsioonilist sõjaväelist süsteemi, kus iga käitumisviis ja protseduur on täpselt reguleeritud. Erilist tähelepanu pööratakse hierarhiale, käsuahelale ning ühtsele distsiplinaarpraktikale. Tekstis tuuakse esile, kuidas tuleb korraldada auandmisi, kontrollkäike, pidulikke rivistusi ning igapäevast suhtlust üksuste sees ja vahel. Samuti määratletakse, kuidas peavad käituma eri auastmetes teenistujad vastavalt oma rollile ja kohustustele. Määrustik on oluline mitte ainult formaalsete käitumisreeglite kogumina, vaid ka kui kaitseväe sisekorra ja distsipliini alusdokument, mis aitab tagada ühtlustatud ja toimiva sõjalise struktuuri.

1991. aastal Riigikantselei poolt välja antud määrustik tähistas üht esimest sammu iseseisva Eesti Vabariigi kaitseväe õigusliku aluse loomisel pärast taasiseseisvumist. Dokument tugineb osaliselt varasematele Eesti ja rahvusvahelistele sõjaväelistele praktikatele, kuid kohandab neid vastavalt toonasele riiklikule ja poliitilisele olukorrale. „Garnisoni määrustik“ ei ole ilukirjanduslik teos ega autori looming, vaid institutsionaalne käsiraamat, mille koostamisel lähtuti praktilistest vajadustest ja riigikaitselisest eesmärgist. Taoline tekst on mõeldud eelkõige kaitseväe struktuurides tegutsevatele isikutele, kes vajavad oma teenistuses täpseid ja kehtivaid juhiseid.