Kesköised jalutuskäigud

Galina Kornilova jutukogu „Kesköised jalutuskäigud“ koondab lühiproosat, milles argipäevased olukorrad saavad poeetilise ja introspektiivse tähenduse. Teose pealkiri viitab vaiksetele hetkedele ja sisemisele rännakule – jutustused liiguvad ajas ja ruumis sageli õrna unenäolisuse piiril, kus öö ja mõtisklus loovad sobiva keskkonna inimlike suhete, igatsuste ja mäletamiste kujutamiseks. Kornilova tekstides ei toimu suuri sündmusi, vaid keskne on vaade inimesele tema vaikuses, otsingus ja sisemises kompassis. Peategelasteks on tavalised inimesed – sageli naised –, kelle eludes on mõni pealtnäha väike, ent tegelikult tähendusrikas nihe.

Jutustuste ülesehitus on sageli rahulik, kulgev, täis nüansseeritud tähelepanekuid keskkonnast ja suhetest. Autor oskab märgata hetki, kus vaikne vestlus, jalutuskäik või mõni meenutus võib muuta tegelase enesetunnetust või suhteid teistega. Linn ja loodus on korduvalt esitatud mitte ainult taustana, vaid dialoogipartnerina – öine linn, hilissügise aed või lumine allee on korraga nii ruum kui meeleseisund. Kornilova stiil on pehme ja sõbralik, vältides liigseid emotsionaalseid paisutusi, ent säilitades lüürilise sügavuse. Paljud tekstid sisaldavad siseilma kajastusi, mis asetavad rõhu moraalsetele ja eksistentsiaalsetele küsimustele ilma didaktilisuseta.

Galina Kornilova on vene päritolu autor, kes tegutses pikka aega Eestis ning kelle lühiproosa ilmus eesti keeles peamiselt 1970. aastatel. Tema loomingule on iseloomulik empaatia ja vaoshoitud tundelisus, mille kaudu ta peegeldab nõukogudeaegset igapäeva mitte läbi ideoloogilise prisma, vaid inimliku mõõtme kaudu. „Kesköised jalutuskäigud“ on selle käsitlusviisi hea näide – jutukogu, mis sobib vaikseks lugemiseks ning pakub võimalust aeglustada ja mõelda nende väikeste hetkede üle, milles peitub ootamatu tähendus.