Trimalchio pidusöök

„Trimalchio pidusöök“ on rooma kirjaniku Gaius Petronius Arbitri teosest „Satiirid“ pärit fragment, mis on ühtlasi pikim tervikuna säilinud osa sellest antiikajastu romaanist. Lugu avaneb minajutustaja Encolpiuse vaatepunktist, kelle kaaslasteks on tema sõber ja rivaal Ascyltos ning nende mõlema armuke Giton. Teose keskmes on rikkuri Trimalchio peetud külluslik pidusöök, mis muutub satiiriliseks peegelduseks tolleaegse Rooma ühiskonna kommetest, liigkasust ja sotsiaalsetest vastandustest. Läbi groteskse ja värvika kirjelduse antakse lugejale pilt ühiskonnast, kus liialdus ja moraalne kõikumine käivad käsikäes.

Fragment paistab silma oma detailsuse ja realistlike stseenidega, mille kaudu autor toob esile nii tegelaste tühisuse kui ka inimliku nõrkuse. Trimalchio uhkeldamine rikkuse ja luksusega muutub narriks, samal ajal kui tema külalised kehastavad eri ühiskonnakihte ning nende omavahelised suhted paljastavad toonase Rooma elu varjatud tahke. Tekstis ei puudu ka vihjed homoseksuaalsusele ja seksuaalsuhetele, mis annavad tunnistust antiikaja vabameelsusest ning erinevast arusaamast ihade ja normide kooseksisteerimisest. Seeläbi on teos ühtaegu kirjanduslik meelelahutus ja ajalooline allikas.

Gaius Petronius Arbiter (u 27–66 pKr) oli rooma kirjanik ja keiser Nero õukonna liige, keda on peetud ka „elegantse elunautimise kohtunikuks“. Tema loomingust on tänapäevani säilinud vaid killud, millest tuntuim ongi „Satiiride“ fragment „Trimalchio pidusöök“. Petroniuse stiil ühendab satiiri, realismi ja huumorit, pakkudes ainulaadset sissevaadet Rooma igapäevaellu väljaspool ametlikku ajalugu ja kõrgkirjandust. Kuigi suur osa tema teosest on kadunud, on säilinud osad mõjutanud nii kirjanduslugu kui ka kultuuri laiemalt, olles eeskujuks hilisematele satiirikutele ja romaanikirjanikele.