Haldjatolm ja võlumuna päästmine. Muinasjutud

Gail Carson Levine’i teos „Haldjatolm ja võlumuna päästmine“ viib lugeja tagasi haldjate, inimeste ja maagiliste olendite maailma, kus peategelasteks on väikesed, kuid otsustavad ja vaprad haldjad. Raamat koondab mitmeid muinasjutuvormis esitatud lugusid, mis on seotud tuntud Haldjamaailmaga, kuid igaüks neist seisab iseseisvalt. Teemadeks on usaldus, sõprus, julgus ja ohvrimeelsus – väärtused, mis läbi põnevate ja südamlike seikluste avanevad noorele lugejale lihtsalt mõistetaval kujul. Tekstid sobivad ettelugemiseks või iseseisvaks lugemiseks varasemas koolieas ning pakuvad fantaasiarohket põgenemist igapäevamaailmast.

Ühes kesksemas loos tuleb haldjatel päästa haruldane võlumuna, mille kadumine ähvardab häirida kogu haldjate tasakaalu. Selle missiooni ees seisavad tegelased, kes esmapilgul ei paista silma erilise tugevuse või tarkusega, ent nende siirus, koostöö ja eneseületus viivad sihile. Lugude süžee on selgelt struktureeritud: konflikt, seikluslik areng ning lahendus, mis sisaldab sageli ootamatut pöördepunkti. Levinet iseloomustab lihtne, aga rikas keel, kus kohtab looduslähedasi kujundeid ja traditsioonilise muinasjutu jooni, kuid need on esitatud tänapäevase tempo ja mõttemaailmaga sobivas võtmes. Fantaasia ja moraalipildid on tasakaalus, mistõttu mõjuvad lood nii õpetlikult kui ka meelelahutuslikult.

Gail Carson Levine on Ameerika lastekirjanik, kes sai laiemalt tuntuks oma romaaniga „Ella Enchanted“, mille eest pälvis ka Newbery Honor'i tunnustuse. Tema looming keskendub sageli tugevatele naistegelastele ja maagilistele maailmadele, kus muinasjuttude motiivid on saanud uue, omanäolise käsitluse. „Haldjatolm ja võlumuna päästmine“ kuulub tema Haldjatolmu-sarja, mis on inspireeritud J. M. Barrie „Peeter Paanist“ ja haldjas Tinker Belli kujutlusmaailmast. Levine’i lood kannavad endas selget eetilist alust, ent ei muutu seejuures didaktiliseks – tema muinasjutud on eelkõige lood fantaasia väest ja sisemisest julgusest.