Neitsi Orsola. Neitsi Anna

Gabriele D’Annunzio kaks juttu – „Neitsi Orsola“ ja „Neitsi Anna“ – moodustavad kompaktse, kuid sisult mitmetasandilise kogumiku, mis peegeldab autori süvenenud huvi inimese psüühika, religioossete sümbolite ja sensuaalsuse vastu. Mõlemad novellid on tugevalt sisekaemuslikud ning koondavad endasse korraga nii süütuse kui kiusatuse motiivid, seades noored naised vastamisi maailmaga, mis jääb neile ühtaegu nii külmaks kui ahvatlevaks. Tekstid liigutavad lugejat läbi aeglase, täpse ja kujunditiheda keelekasutuse, milles iga pilk ja vaikusemoment kannab tähendust. D’Annunzio suunab tähelepanu mitte ainult tegevusele, vaid peamiselt seisunditele – hetkedele, mil vaikus ja sisemine võnkumine on kõnekamad kui sõnad.

„Neitsi Orsola“ keskendub noore neiu sisemaailmale, kus religioossed tunded, hirm ja alateadvus põimuvad üheks tervikuks. Tekstis põimuvad süütuse motiiv ja ihade ärkamine, mis kujundavad hinge maastikku, milles puudub selge piir puhtuse ja süü vahel. „Neitsi Anna“ järgib sarnast tunnetuslikku mustrit, kuid loob karakteri, kes seisab kindlamalt oma tajude ja maailmakäsitluse sees, kuigi teda saadavad samuti sisemised kõhklused. Mõlemas loos on oluline roll looduse ja religiooni kujunditel, mis aitavad luua atmosfääri, kus inimene ei ole pelgalt ratsionaalne olend, vaid tajude, tunnete ja igatsuste kude. Lugejat ei juhita otseste tähendusteni, vaid kutsutakse tajuma tekstide allhoovusi ja vaikseid pingeid.

Gabriele D’Annunzio (1863–1938) oli itaalia luuletaja, proosakirjanik ja poliitiline tegelane, keda iseloomustab esteetiline maksimalism, sümbolistlik keelekasutus ja süvenemine inimese varjatud instinktidesse. Tema looming ühendab dekadentlikke jooni klassikalise vormitunnetusega ning sageli kerkivad esile eluloo, surma, erootika ja religiooni põimuvad teemad. Tõlkekogumik „Neitsi Orsola. Neitsi Anna“, mis ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus, annab hea sissevaate D’Annunzio varjatud, sisendusjõulisse maailmavaatesse ning tutvustab lugejale kirjaniku intiimsemat ja kontsentreeritumat proosapoolt, mis jääb sageli tema suurvormide varju.