Merehädalise jutustus

Ent kõigest hoolimata on nälg talutav vaid siis, kui pole väljavaadetki toitu leida. Eales polnud ta end julmemalt tunda andnud kui tol hetkel, mil parvepõhjas istudes püüdsin võtmetega rebida tükikest läikiva rohelise kala küljest.
Mõne minuti pärast mõistsin, et kui tõepoolest tahtsin oma saaki süüa, pidin kohtlema teda hoopis jõhkfamalt. Tõusin püsti, sõtkusin tugevasti kala saba ja lükkasin aeruotsa talle lõpuste vahele.