Fatima juhtum

Fritz Erpenbecki romaan „Fatima juhtum“ on poliitilise ja ideoloogilise taustaga jutustus, mis käsitleb külma sõja aegset rahvusvahelist pinget ning isiklike valikute ja veendumuste põrkumist keerulistes oludes. Romaan ilmus saksa keeles 20. sajandi teisel poolel ja jõudis eesti lugejani 1974. aastal, olles tüüpiline näide toonase Ida-Saksamaa kirjandusest, mis kombineeris põneviku ja propagandistliku sisu. Tegu on teosega, kus lugejat juhitakse läbi rahvusvahelise intriigi, kuid kus loo keskmes on siiski moraalne ja poliitiline sõnum, mis peegeldab autori maailmavaadet.

Romaani tegevus toimub Lähis-Idas, kus segunevad eri rahvusvaheliste jõudude huvid ning kus peategelased – peamiselt sotsialistliku ideoloogia kandjad – satuvad silmitsi lääne luure, korruptsiooni ja kultuurilise konfliktiga. „Fatima juhtum“ viitab nimitegelase kaudu noore naise traagilisele saatuseloole, mille kaudu avatakse laiemaid küsimusi kolonialismist, sõltuvusest ja manipuleerimisest. Dialoogid ja tegevus on üles ehitatud didaktiliselt, kujundades lugejale selge arusaama „õiglasest“ ja „ebaõiglasest“ poolest. Kuigi süžee püüab hoida põnevust, on romaani põhifookus maailmavaatelisel sõnumil ja tegelaste valikute ideoloogilisel õigustamisel.

Fritz Erpenbeck (1897–1975) oli Ida-Saksamaa kirjanik ja toimetaja, kes tegutses aktiivselt ka ajakirjanduse ja kultuuripoliitika vallas. Tema loomingus väljendub tugevalt marksistlik-leninlik maailmavaade ning tema teosed täitsid sageli propagandistlikku funktsiooni, käsitledes klassivõitluse ja sotsiaalse õigluse teemasid NSV Liidule ja Saksa DV-le sobivas võtmes. „Fatima juhtum“ on iseloomulik näide Erpenbecki kirjanduslikust stiilist ja ideoloogilisest positsioonist – see on romaan, mis ei keskendu niivõrd karakterite arengule kui ideede vastasseisule rahvusvahelisel areenil.