Caesar. Mees, kes painutas oma tahte alla rahvaid

Friido Toomuse teos „Caesar. Mees, kes painutas oma tahte alla rahvaid” keskendub Julius Caesari kujule antiikmaailma murrangulistel aegadel. Autor vaatleb Caesari eluteed Vana-Rooma poliitilise, sõjalise ja kultuurilise tausta foonil, keskendudes eelkõige tema ambitsioonidele, võimujanule ja erakordsele võimele mõjutada masside ja üksikisikute saatust. Raamat avab Caesari tõusu võimule, tema osavust kodusõdades ja otsustavat rolli vabariigi langemisel, samuti tema oskust luua lojaalsust ja hirmu üheaegselt, mis kindlustas talle enneolematu autoriteedi.

Toomus käsitleb Caesari elu eeskätt kui erakordse isiksuse avaldumist ajaloos, seades selle narratiivi keskmesse mehe, kelle tahe ja sihikindlus ületasid piirid, seadused ja tavapärased võimustruktuurid. Samas ei idealiseerita Caesari kuju – rõhutatakse tema poliitilist kalkuleeritust, sõjalist julmust ning vasturääkivusi, mis saatsid teda elu lõpuni. Olulisel kohal on ka tema suhted teiste võtmefiguuridega, nagu Pompeius, Crassus, Kleopatra ja Brutus. Läbivaks jooneks jääb küsimus, kuidas üks inimene võib omandada niivõrd suure mõju, et kujundab ümber terve ajastu näo.

Friido Toomus, omaaegne kirjanik ja tõlkija, on toonase Eesti humanitaarse haritlaskonna esindajana püüdnud Caesari loo vahendamisel ühendada ajaloolise jutustuse ja sisekaemusliku psühholoogilise portree. 1930. aastate Eesti vaimuelu kontekstis peegeldub raamatus ka kaasaegne huvi tugeva juhi ja riikluse küsimuste vastu. Teose ilmutas Eesti Kirjanduse Selts, mis tegutses kultuurilise rahvusteadvuse tugevdamise eesmärgil ning andis välja mitmeid eluloolisi ja ajaloolisi käsitlusi suurkujudest.