Juttud ja teggud

„Juttud ja teggud” on Friedrich Wilhelm Willmanni koostatud kogumik, mille faksiimiletrükk ilmus 1975. aastal kirjastuses Perioodika. Tegemist on gooti kirjas väljaandega, mis põhineb 1782. aastal Tallinnas ilmunud teosel „Juttud ja Teggud kui ka Monningad Õppetussed mis majapidamisse pärast tarwis lähtwad”. Raamat sisaldab lugusid, mõistatusi ja õpetlikke jutustusi, mis olid mõeldud Eestimaa rahvale kasulikuks lugemisvaraks. Teos on esimene säilinud ilmalik eestikeelne proosaraamat ning seda on peetud oluliseks sammuks eestikeelse kirjanduse arengus.

Algne väljaanne koondas kokku valme, lühikesi lugusid ning mitmesuguseid õpetusi, mis puudutasid nii kodupidamist kui ka praktilist elu. Lood lõppesid sageli moraali või õpetussõnaga, et rõhutada kasvatavat eesmärki. Lisaks sisaldas kogumik mõistatusi ja vanasõnu, pakkudes lugejale nii meelelahutust kui ka teadmisi. Raamatu ilmumine tähistas olulist hetke, mil eestikeelne kirjasõna hakkas laienema piiblitõlgetest ja usukirjandusest ilmalike tekstide suunas.

Friedrich Wilhelm Willmann (1746–1819) oli Saaremaal teeninud pastor, kes õppis Göttingeni ja Königsbergi ülikoolides. Ta kuulas ka Immanuel Kanti loenguid ning kuulus oma aja haritlaste hulka, kes tõid valgustuslikke ideid Eesti aladele. Willmanni tegevus oli suunatud rahvahariduse edendamisele, ja „Juttud ja teggud” peegeldab tema soovi pakkuda eestikeelsele talurahvale harivat ja õpetlikku lugemist. Tema panus seob ta üheks oluliseks teerajajaks eesti kirjanduse loos.