Röövlid. Näidend
Röövlid. Näidend
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatus on endise omaniku nimi.
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1960
- 164 lk | Pehmekaaneline | 110 x 167 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Friedrich Schilleri draama „Röövlid“ on Saksa vararomantismi ja tormilise geeniuse ajastu üks mõjuvamaid näiteid, mille keskmes on inimese sisemine vabaduseiha, õigluse otsing ja moraalne konflikt. Esmakordselt lavastatud 1782. aastal, kirjeldab näidend kahe venna – idealistliku Karli ja kättemaksuhimulise Franzi – vastasseisu, mis haarab kaasa kogu neid ümbritseva maailma. Karl, kes on sattunud ühiskonna ebaõigluse ja valearmastuse tõttu lindpriiks, liitub metsavendadega ja hakkab tegutsema omalaadse sotsiaalse mässajana, samal ajal kui Franzi skeemitab isa varanduse ja võimu endale saamiseks. Lugu on täis teravaid moraalseid dilemmasid, kus õiglus ja kurjus vahelduvad ootamatu intensiivsusega.
Schilleri keel on emotsionaalselt laetud, patetiline ja filosoofiliselt laienev – ta ei piirdu tegevusliinide arendamisega, vaid kasutab dialoogi eksistentsiaalsete küsimuste esitamiseks. Näidendis käsitletakse süü, kahetsuse, vabaduse ja lunastuse temaatikat viisil, mis ei paku lihtsaid vastuseid. Tegelased on kirglikud, vahel äärmuslikud, ent nende traagilisus tuleneb just soovist elada kooskõlas oma tõekspidamistega. „Röövlid“ ei ole üksnes ajaloolise konteksti sünnitis, vaid teos, mis suudab kõnetada ka tänapäeva lugejat oma sisemise põlemise ja kompromissituse kaudu. Lavaversioonidele omane rütm ja kujundlikkus on säilinud ka eesti tõlkes, mis annab edasi algteose pinge ja intensiivsuse.
Friedrich Schiller (1759–1805) oli saksa luuletaja, näitekirjanik ja filosoof, keda peetakse üheks saksa klassikalise kirjanduse alustalaks. Tema varasem looming, sealhulgas „Röövlid“, on tugevalt mõjutatud Sturm und Drang liikumise ideedest, mis rõhutasid individuaalsust, tunnet ja mässu ühiskondlike konventsioonide vastu. Hilisemas loomingus liikus Schiller tasakaalukamate esteetiliste ideaalide suunas, kuid tema varased draamad, eriti „Röövlid“, säilitavad oma jõu just metsiku kirglikkuse, sotsiaalse kriitika ja inimliku eetika piiride uurimise kaudu. Eesti keelde jõudis teos 1960. aastal, aidates tutvustada klassikalist saksa dramaturgiat laiema lugejaskonnani.
