Fiesco vandenõu Genuas. Vabariigi kurbmäng

Friedrich Schilleri näidend „Fiesco vandenõu Genuas. Vabariigi kurbmäng“ on ajalooline draama, mille tegevus leiab aset 16. sajandi Genovas, ajastul, mil vabariiklik valitsemisvorm seisab vastamisi aadliperekondade võimupüüdlustega. Teose keskmes on graaf Fiesco di Lavagna – karismaatiline ja kaval tegelane, kes plaanib vandenõu, et kukutada despootlik Doria suguvõsa ning luua Genovas vaba valitsemiskord. Näidend avab üksikisiku ja poliitilise süsteemi vahelise pinge, kus ideaalid põrkuvad ambitsioonide ja reetmisega ning kus vabaduse nimel võitlemine võib pöörduda ise türanniaks.

Schilleri käsitlus on tihedalt seotud valgustusajastu ideede ja noorromantismile omase traagilise heroismiga. Fiesco tegelaskuju on keeruline – ta on ühtaegu visionäär ja manipulaator, kelles põrkuvad eetilised kõhklused ja isiklikud ambitsioonid. Teos näitab, kuidas revolutsiooniline tahe ja poliitiline ideaalism võivad langeda võimu enda võrgustikku, nii et algne eesmärk – vabadus – asendub võitlusvõimelise üksikisiku eneseupitamisega. Kaasatud on mitmeid kõrvaltegelasi, kelle dialoogid lisavad sügavust poliitilise olukorra, moraalsete valikute ja inimliku nõrkuse kujutamisel.

Friedrich Schiller (1759–1805) oli saksa näitekirjanik, luuletaja ja filosoof, keda peetakse saksa klassikalise kirjanduse suurkujuks. Tema loomingus kohtuvad idealism, eetiline süvakiht ja inimpsüühika analüüs. „Fiesco vandenõu Genuas“ on üks tema varasemaid näidendeid, kirjutatud nooruses, kuid juba selles on tunda Schilleri huvi vabaduse, võimu ja moraalse vastutuse vastu. Eesti keeles ilmus näidend 1959. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel, olles osa klassikalise maailmadraama vahendamisest kohaliku lugejani, ajal, mil poliitiline kontroll ise pakkus paralleele käsitletava teemaga.