Fiesco vandenõu Genuas. Vabariigi kurbmäng

Schilleri esimese ajaloolise draama sündmustiku aineks on Genuas 1547. aastal toimunud ülestõus, mille käigus krahv Fiesco juhtimisel kukutati doodž Andrea Doria võim. Ajaloolistest faktidest üldiselt kinni pidades on kirjanik neid muutnud ja täiendanud, et suurema ilmekusega välja tõsta vabariiklikku, türanniavastast ideed.
Fiesco vandenõu Genuas sai alapealkirjaks "Vabariiklik tragöödia". Selle esimese "Vabariikliku tragöödia" eest omistati autorile Prantsuse Vabariigi kodaniku aunimetus: usurpaator Fiesco tapmise karmi vabariiklase ja patrioodi Verrina poolt kutsus Konvendi saadikute hulgas esile vaimustuse.
Kui inimkonna õnnetuseks on kõik nii madal ja igapäevane, et sageli meie jumalikemad ajendid, meie paremad algmed suureks ja heaks kodanliku elu sunnil maha maetakse... siis pole küll asjatu selline näidend, mis meie jõu peeglit me silme ees hoiab, meie kangelasmeele surevat sädet elustades uuesti hõõgvele õhutab, meid argielu kitsast, umbsest ringist kõrgemasse sfääri tõstab" ütleb Schiller ise "Fiesco vandenõu" kohta.