Ballaade

Friedrich Schilleri „Ballaade“ on luulekogumik, mis koondab saksa klassiku tuntumaid ja sisult ning vormilt monumentaalseid jutustavaid luuletusi. Kogumikus leiduvad ballaadid on mitmetasandilised tekstid, milles põimuvad kangelaslikkus, saatus, vabaduseihalus ja moraalsed katsumused. Tegemist ei ole lüüriliste eneseväljendustega, vaid jutustavate luuletustega, kus tegevus ja pingestatud sündmused kannavad filosoofilist või eetilist tähendust. Schilleri ballaadid, nagu „Kindral Burgoyne“, „Kinnas“, „Käsi varjus“ või „Kokkulepe“, kujutavad sageli ajalooliste või legendiliste tegelaste dilemmasid, tuues esile isikliku vastutuse ja iseloomu proovilepanekud.

Sisuliselt on need tekstid pigem miniatuursed draamad kui traditsioonilised luuletused. Need annavad tunnistust Schilleri huvist tragöödia, eetika ja ühiskondliku õigluse vastu, mis läbib kogu tema loomingut. Rõhutatakse inimese võimet tõusta kõrgemale instinktidest, täita oma kohust ja jääda truuks sisemisele seadusele. Ballaadid on tugeva kompositsiooniga, sageli hoogsas rütmis ja kontrastsete piltidega, sobitudes hästi ettekandeks ja suuliseks esituseks. Schilleri keeleline meisterlikkus ja dramaatiline intensiivsus teevad neist tekstidest rohkem kui lihtsalt moraalilood – need on inimese ja saatuse, vabaduse ja võimu vahekordade poeetilised väljendused.

Friedrich Schiller (1759–1805) oli saksa poeet, näitekirjanik, esseist ja filosoof, kes koos Johann Wolfgang von Goetega kujundas weimari klassitsismi tuumiku. Tema loomingus on olulisel kohal nii idealistlik maailmavaade kui ka tung eetilise inimese kujundamise poole. „Ballaade“ ilmus eesti keeles 1959. aastal Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel, andes kodumaisele lugejale võimaluse tutvuda ühe Euroopa luuleklassika olulisema žanrinäitega. Tõlked avavad Schilleri poeetikat eesti keeles nii tema ideelise kui esteetilise tugevuse kaudu, säilitades originaalide rütmi, kujundlikkuse ja moraalse kaalukuse.