Müütilised muistendid

„Müütilised muistendid” on Friedrich Robert Faehlmanni loominguline kogumik, mis ilmus 1979. aastal kirjastuse Eesti Raamat väljaandel. Teos koondab seitse muistendit, mis on olulised Eesti rahvusliku ärkamise ajastu kultuuripärandis ja kujutavad poeetiliselt meie rahvuseeposele iseloomulikke algmotiive. Need lood on „Loomine”, „Emajõe sünd”, „Vanemuise laul”, „Vanemuise kosjaskäik”, „Koit ja Hämarik”, „Endla järv ja Juta” ning „Vanemuise lahkumine”. Kogumik on oluline allikas, mis aitas hiljem kaasa rahvuseepose „Kalevipoja” kujunemisele ja mille kaudu loodi kirjanduslik vorm paljudele muistsetele pärimustele.

Muistendites leiab lugeja rahvuskultuuri alustalasid: maailma loomise ja loodusnähtuste seletusi, mütoloogilisi tegelasi ja eesti rahva identiteeti toetavaid sümboleid. Näiteks „Koit ja Hämarik” on saanud üheks armastatuimaks eesti rahvuslikuks poeetiliseks sümboliks, kujutades igavesti korduvat kohtumist ja lahkumist, mis väljendab looduse ringkäiku ja igavikulisi väärtusi. Samuti on Vanemuise tegelaskuju, keda seostatakse laulude ja muusika algusega, hiljem kujunenud eesti kultuuri ja kunstide sümboliks. Faehlmann põimis oma tekstidesse nii rahvapärimusi kui ka isiklikku loomeenergiat, muutes need lood väärtuslikuks osaks kirjanduslikust rahvusromantismist.

Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850) oli eesti arst, keele- ja rahvaluuleuurija ning üks rahvusliku liikumise eelkäijaid. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ning töötas hiljem arstina, kuid tema suurim panus oli rahvaluule kogumine ja töötlemine. Faehlmann oli üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid ning andis suure panuse eesti rahvusliku identiteedi kujundamisse. Tema loodud müütilised muistendid, samuti töö rahvuseepose „Kalevipoeg” kavandamisel, lõid aluse eesti rahvuskirjanduse klassikale. Faehlmann ühendas teadusliku huvi rahvuskultuuri vastu poeetilise väljenduslaadiga, luues tekstid, mis on jäänud püsima eesti kirjanduse ja rahvusliku eneseteadvuse alusmüürina.