Rehepapilood

„Rehepapilood” on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvapärastel lugudel põhinev kogumik, mis koondab endasse tuntud rehepapi ja vanapagana ümber keerlevaid seiku. Rehepapp, kaval ja nutikas tegelane, seisab lugudes alati ülemeelikult silmitsi vanapaganaga, kasutades oma taipu ja elutarkust, et teda üle kavaldada. Nendes lühijuttudes peegelduvad eesti rahvausund ja talurahva igapäevane elu, kus rehepapp sümboliseerib leidlikkust, ellujäämist ja talupoja tarkust. Lood on lihtsas vormis, kergesti loetavad ning mõeldud pakkuma nii lõbu kui ka õpetlikku iva.

Kogumik sisaldab muuhulgas jutte nagu „Julge rehepapp”, „Rehepapp ja vanapagan” ning „Vigur rehepapp”. Kõigis neis lugudes kordub motiiv, kus rehepapp suudab nutikusega üle olla vägevast, kuid kohmakast vanapaganast. Nii antakse edasi rahvapärane arusaam, et tarkus ja kavalus kaaluvad üles jõu ja jõukuse. Lood pakuvad lugejale kiiret ja meeleolukat lugemiselamust, avades akna eesti muistendite maailma ning näidates, kuidas rahvaluule kaudu anti edasi väärtusi ja elutarkust. Raamat on sobilik nii lastele kui täiskasvanutele, kes soovivad osa saada rahvapärimuse humoorikast küljest.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) oli eesti rahvusliku liikumise suurkuju, arst ja kirjanik, keda tuntakse eelkõige „Kalevipoja” loojana. Lisaks rahvuseeposele pani ta kirja hulgaliselt rahvajutte ja muistendeid, mille kaudu eesti talurahva pärimus jõudis kirjasõnasse. Tema kogutud ja ümberjutustatud lood, sealhulgas rehepapilood, on aidanud kujundada eestlaste kultuurilist identiteeti ning toonud rahvaluule laiemale lugejaskonnale kättesaadavaks. Kreutzwaldi töödes peegelduvad ühtaegu austus rahvapärimuse vastu ja soov anda sellele kirjanduslik vorm, mis elaks edasi põlvest põlve.