Munast sündinud kuningatütar. Eesti muinasjutt

„Munast sündinud kuningatütar“ on üks tuntumaid Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töötlusi eesti muinasjutupärandist, milles põimuvad müütilised motiivid, rahvapärane kujundikeel ja õpetlik süžee. Lugu räägib erakordsest kuningatütrest, kes ei sünni tavapärasel viisil, vaid ilmub maailma linnumuna seest, kandes juba oma päritolus müstilist ja üleloomulikku tähendust. Tema elu on täis katsumusi, eneseleidmist ja õiguse eest seismist. Jutustuse arengus kohtame tüüpilisi muinasjutuelemente nagu nõialikud takistused, truud abimehed, maskeeritud identiteedid ning lõpuks õiglus, mis võidab ebaõigluse üle.

Kreutzwald toob loosse eesti rahvajuttudele iseloomuliku poeetilise keele, mis kannab endas nii rahvuslikku koloriiti kui ka universaalseid väärtusi. Peategelase teekond on ühtaegu nii füüsiline kui vaimne – tegu on kasvamise ja enese tõestamise looga, kus vaprus, tarkus ja lahkus aitavad peategelasel üle saada vaenulikkusest ja ebaõiglusest. Samal ajal pakub tekst võimaluse mõtiskleda identiteedi, päritolu ja saatuse teemadel, mis on muinasjuttudele omaselt sügavalt sümboolsed. Muinasjutu keerdkäigud ja fantaasiarikkad kujundid teevad loo sobivaks nii lastele kui täiskasvanutele.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) oli eesti rahvuskirjanduse rajaja, kelle tegevus muinasjuttude kogumise ja töötlemise vallas on olnud määrava tähtsusega kohaliku kultuurimälu kujunemisel. Tema töö põhines suulisel pärimusel, mida ta oma kirjandusliku talendiga vormis kirjapandavasse ja edasiantavasse vormi. „Munast sündinud kuningatütar“ on üks paljudest lugudest, millega Kreutzwald pani aluse eesti muinasjutuklassikale, ühendades rahvapärimuse ja kirjaliku kultuuri. Ilo kirjastuse 2010. aasta väljaanne toob selle loo tänapäeva lugejani kaasajastatud kujunduse ja keelekasutusega, säilitades samas muinasjutu ajatuse ja sügava tähenduslikkuse.