Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele. 1859-1874

Teos „Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele. 1859–1874” koondab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjavahetuse valiku, mis pärineb tema elu viimase pooleteise aastakümne perioodist. Kogumik keskendub eeskätt Kreutzwaldi suhetele oma sõbra ja kirjasõbra Gustav Schultz-Bertramiga, kuid sisaldab ka kirju teistele mõttekaaslastele, kirjameestele ja kultuuritegelastele. Need kirjad avavad lugejale akna mitte ainult Kreutzwaldi isiklikesse mõtetesse ja tunnetesse, vaid ka tema töömeetoditesse, ideelistesse veendumustesse ja suhtumisse toonasesse kultuurielu ning rahvuslikku ärkamisse.

Kirjavahetus peegeldab nii Kreutzwaldi vaimsust kui ka tema rolli eestluse ja kirjakeele arendajana. Teemade ring on lai: alates kirjandusest, keeleküsimustest ja rahvavalgustusest kuni tervise, perekonnaelu ja argimuredeni. Eriliselt kajastuvad pingutused eesti rahvuskultuuri arendamisel, sealhulgas kirjaniku mure noorte autorite pärast, suhted tsensuuriga ja tema enda loomingulised plaanid. Paljudes kirjades tuleb esile ka Kreutzwaldi süvenev eluõhtu, kus mõtiskletakse tehtu ja tegemata jäänu üle. Tooni poolest on kirjad vahelduvad – kord asjalikud ja analüütilised, kord südamlikud ja isiklikud.

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) on tuntud eelkõige eesti rahvuseepose „Kalevipoeg” loojana, kuid tema kirjavahetus näitab teda ka tundliku, iseseisvalt mõtleva ja kaastundliku inimesena. Tartu ülikoolis hariduse saanud arstina ja avaliku elu tegelasena kujundas ta olulisel määral eestlaste kultuurilist eneseteadvust. Käesolev kogumik annab võimaluse näha Kreutzwaldi mitte ainult rahvuskangelasena, vaid ka mõtleva ja tundliku kirjasaatjana, kelle isiklik hääl ja elukogemus ilmnevad vahetult ridade vahel. Kirjad on koostatud ja kommenteeritud asjatundlikult, pakkudes väärtuslikku allikat nii kirjandus- kui ka kultuurilooliseks uurimistööks.