Jutud
Jutud
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1953
- 600 lk | Kõvakaaneline | 139 x 208 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Jutud“ on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi proosakogumik, mis koondab mitmeid tuntud lugusid ja muistendilaadseid jutustusi. Tekstid on kirjutatud rahvalikus laadis, kandes edasi nii õpetlikke kui ka meelelahutuslikke jooni. Kreutzwald kujutab oma juttudes talupoegade elu, nende vaateid ja uskumusi, põimides realistlikke olukordi muinasjutuliste ja allegooriliste elementidega. Teost iseloomustab huumor, rahvapärane väljendusviis ja selge moraalne sõnum, mille kaudu autor püüab lugejat ühtaegu õpetada ja lõbustada. Kogumik on oluline lüli eesti kirjandusloos, sest aitab mõista, kuidas rahvapärimust ja olustikku hakati siduma ilukirjandusliku proosaga.
Sisukord näitab, et kogumikus on eriilmelisi lugusid. „Viina katk“ ja „Põllumees ja ametmees“ käsitlevad sotsiaalseid probleeme ja vastandavad tööka talupoja ning mugava ametniku eluviisi. „Narrilased“ ja „Kilplased“ toovad esile rahvaliku koomika, pilades rumalust ja kohmakust. „Reinuvader Rebane“ on allegooriline loomajutt, mis vaatleb kavaluse ja petlikkuse teemat. „Üks ööpilt“ ja „Videvik“ loovad lüürilisema ja meeleolukama õhustiku, „Tuisulased“ ning „Mihkel Põllupapp“ aga peegeldavad talurahva elukogemust ja olusid. „Uus koolmeister“ tõstatab hariduse ja vaimse arengu tähtsuse, sidudes loo rahvusliku eneseteadvuse tõusuga. Nii kujuneb kogumikust mitmekesine pilt, mis seob õpetlikud motiivid rahvaliku huumoriga.
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) oli eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid tegelasi, arst ja kirjanik. Teda tuntakse ennekõike rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojana, kuid ta avaldas ka hulgaliselt jutte, muinasjutte ja rahvalikke lugusid, millega aitas kujundada eesti kirjanduse aluspõhja. Tema loomingus peegeldub sügav huvi rahvapärimuse vastu, mida ta kohandas kirjanduslikku vormi, et äratada rahvuslikku eneseteadvust ja pakkuda lugemisvara laiale lugejaskonnale. „Jutud“ on iseloomulik näide tema töödest, mis sidusid folkloori ja kirjandusliku proosa, luues aluse eesti kirjanduse edasisele arengule.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
